12. september 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Spordinädal aitab leida töötajatele sobiva liikumisrütmi

Leia oma rütm spordinädalal!
Eesti tähistab koos Euroopaga 23.–30. septembrini spordinädalat, mille moto on „Leia oma rütm!”. Eesti Olümpiakomitee, sajad koolid ja kümned spordiklubid kutsuvad ettevõtmisega ühinema ka tööandjaid, et aidata inimestel leida just neile sobiv rütm liikumiseks ja sportimiseks.

On fakt, et Eesti elanikud ei liigu piisavalt. EOK soovib seda koos ettevõtete, koolide ja spordiklubide abiga muuta, ärgitades spordinädalal korraldama sündmusi, millest võiks osaleja jaoks alguse saada uus harrastus, eluviisimuutus, teadlikumad toitumisvalikud või muu tegevus, mis viib liikuvama ja tervislikuma eluviisini.

EOK liikumisharrastuste juhi Peeter Lusmäe sõnul on tööandjatel täiskasvanute füüsilise aktiivsuse soodustamisel võtmeroll, seda nii võimaluste loomise kui liikumiskultuuri arendamise mõttes.

Liikuv inimene on tulemuslikum

„Eri uuringud näitavad, et kehaliselt aktiivsed inimesed on tervemad, õnnelikumad ja, mis tööandja jaoks eriti oluline, ka tulemuslikumad, motiveeritud ja parema keskendumisvõimega,” ütles Lusmägi. „Kutsume ettevõtteid ühinema spordinädalaga ning korraldama tegevusi ja sündmusi, mis soodustaksid töötajaid leidma just neile sobivat liikumisrütmi.”

Tänavu kolmandat korda toimuv spordinädal on kasvanud Eesti suurimaks tervet eluviisi propageerivaks liikumiseks. Mullu osales sellel üle 300 kooli ja 250 spordiklubi, kelle enam kui 750 sündmusel registreeriti ligi 200 000 osaluskorda. Tööandjate lisandumisega peaks ka need numbrid löödud saama.

„Tervemaks eluks piisab õige vähesest, näiteks igapäevasest pooletunnisest jalutuskäigust või paarist-kolmest hoogsamast trennist nädalas. Töötav inimene saab palju võita regulaarsetest võimlemisharjutustest, rääkimata sellest, kui liikumisharrastust soosib tööandja,” toonitas Lusmägi. „Kui keegi tahaks kangesti osaleda, aga ei oska välja mõelda parimat lahendust, saame nõuga abiks olla.”

Spordinädalaks on juba erinevaid tegevusi planeerinud turvateenuseid osutav G4S Eesti. Ettevõtte spordiprojektide juht Sergei Karelin on Lusmäega ühel meelel, et tööandjatel on väga palju võimalusi inimeste liikumisharjumusi mõjutada.

„G4S Eesti pakub oma töötajatele soodsaid sportimisvõimalusi aasta ringi, ikka selleks, et meie inimesed oleksid terved ja heas vormis,” lausus Karelin. „Spordinädalas näeme head võimalust kaasata tervisespordiga tegelema uusi inimesi, kes veel ei tegele sellega või ei ole endale sobivat ala leidnud. Tutvustame ja anname proovida erinevaid sportimis- ja liikumisvõimalusi. Selleks plaanime pakkuda tasuta proovitrenne, ujulakülastusi, ühiseid spordivõistlusi, soodustusi rahvaspordiüritustele jms. Püüame leida midagi sobivat igale maitsele.”

1. samm. Registreeri end spordinädala keskkonna kasutajaks (tähtaeg 18. september 2017).   

2. samm. Aktiveeri oma kasutajakonto registreeritud e-posti aadressile saabunud lingi kaudu.

3. samm. Sisesta sündmus(ed).

Ettevõtete võimalused on piiritud

Rahvusvaheline tarkvara- ja ärikonsultatsioonide ettevõte Nortal läheneb spordinädalale loominguliselt, olles ellu kutsunud lausa rahvusvahelise projekti, mille eesmärk on kaasata mitte üksnes meie inimesi Eestis, vaid kõiki 13 kontorit, mis asuvad kaheksas riigis Euroopas, Lähis-Idas, Aafrikas ja Põhja-Ameerikas ning kus kokku töötab üle 550 inimese.

„Oleme esitanud kolleegidele lõbusa väljakutse „kirjutada” oma jooksu, rattasõidu või jalutuskäigu trajektooriga 24.– 29. septembril mõne liikumisrakenduse (näiteks Endomondo) kaardile ettevõtte nimi N-O-R-T-A-L ja see salvestada,” kirjeldas Nortali personali ja brändingu ekspert Katrin Koha. „Seda võib teha ühe tähe haaval kogu nädala jooksul või kõik korraga, võib teha üksi või meeskonnas, jagades tähed ära.”

Koha märkis, et Nortalis on sportlikud tegevused loomulik osa elust ja aktiivselt liigutakse nii tiimiüritustel, kontoriruumides kui töötajate enda initsiatiivil erinevatel rahvaspordiüritustel.

SEB spordiklubisse kuulub üle 500 liikme ehk ligi pool kõigist panga töötajaist. Ühised treeningud toimuvad nt korvpallis, võrkpallis ja jalgpallis ning osaletakse võistlustel ja rahvaspordiüritustel.

„Kõige laiema haardega on ilmselgelt sporditoetus, mida pakume alates 2016. aastast koos oma hea partneri SportID-ga, et sporditoetuse haldamine oleks võimalikult lihtne ja kiire,” ütles SEB spordiklubi juht Merten Loss. „Algavast hooajast tegime ka sporditoetuses hulga uuendusi, et oma töötajate soovidele vastu tulla – nüüdsest kompenseerime treeninguid kogu aasta vältel ja laiendasime ka toetatavate teenuste valikut, et igaüks endale meelepärase leiaks.”

Spordinädalal sõidavad SEB töötajad tööle jalgrattaga ja nädal lõpetatakse autovaba päevaga.

Miks on liikumine töötajale kasulik?

Suurbritannias Bristoli ülikoolis korraldati uuring, kus töötajatel paluti treeningpäevadel täita küsimustik, mis puudutas nende meeleolu, töökoormust ja tööga toimetulekut. 

Kõige olulisemad leiud

- 72% vastanutest tunnistas trennipäevadel paranenud aja planeerimise võimet.

- 79% täheldas paranenud vaimset tulemuslikkust ja inimsuhteid.

- 74% ütles, et nad tulid oma töökoormusega paremini toime.

- 27% vastanutest ütles, et tuleb stressiga paremini ja rahulikumalt toime.

- 41% tundis end tööl motiveeritumana.

Süsteemselt trenni tegevate töötajate tulemused olid kõrgemad järgmistes valdkondades:

- 21% võrra kõrgem tööle kontsentreeritus;

- 25% vähem plaaniväliseid pause;

- 22% võrra edukam tähtaegadest kinnipidamine.

Emotsionaalne mõju

Töötajad, kes tegid kas enne tööd või lõunapausi ajal trenni, tulid paremini toime kõigega, mida päeval neile pakkuda oli – nad olid sallivamad, vähem tujukad, muretumad ja rahulikumad.

Töö tulemuslikkus

Ka varasemad uuringud on näidanud, et treening võib tuua kaasa 15-protsendilise tööviljakuse kasvu.

Harvardi teadlased kirjutavad, et just trennijärgne vereringe kehas loob keskendumist nõudvate ülesannete jaoks optimaalsemad tingimused.

Kardiotrenni eelis: stressi maandamine

Kõigest 15 minutit aeroobset tegevust kaks kuni kolm korda nädalas vähendab ärevust märkimisväärselt. Kui teha trenni 3–5 korda nädalas, väheneb kurnatus ligi 50% võrra. Kardiovaskulaarne treening tõstab ajus serotoniinitaset, mis aitab leevendada nt depressiooni sümptomeid.

Stimuleeri oma mälu

On tõestatud, et pärast jooksutrenni antud mälutestis võib saavutada kuni 20% võrra paremaid tulemusi kui sarnastes testides enne treeningut. Samuti paranes probleemilahendamise võime 20% võrra.

Lihtsad tegevused

Iga tunni, kahe või kolme järel ühised võimlemisharjutused.

Sammumõõtja peale! Töönädala lõpus kõige rohkem sammunutele auhinnad.

Jalgsi ja/või jalgrattaga tööle. Osalejatele kingitus, meene, tunnustus vm.

Punktiarvestusega tegevused

Väljakutse „Kilomeeter päevas!”. Nt punktiarvestus, kus 1 km = 1 punkt, 10 minutit mõnd muud liikumist = 1 punkt.

Väljakutse „Liftid lukku!”. Iga kord, kui valid lifti asemel trepi, saad punkti.

Väljakutse „Jalgsi muuseumi”. Töötaja käib jalgsi läbi võimalikult palju muuseume. Töötajad on aktiivsed ja saavad samal ajal uusi teadmisi. Iga teatud arv muuseume = punkt.

Reibas reede

Reede pärastlõuna vabaks lemmikhobiga tegelemiseks.

Reede pärastlõunane ühine spordiüritus (disc golf, pinksiturniir vm).

Reedene liikumistraditsioon. Kord kuus või üle kuu teha uue teemaga spordiüritus, kus tutvustatakse uut ala.

Veel võimalusi

Osalemine mõnel avalikul spordiüritusel – finišeerimine = auhind.

Ettevõttesisene spordivõistlus kas meeskondlikult või individuaalalade kaupa või meeskondlik individuaalalade võistlus!

Matkapäev RMK või muule metsa-, matka- või liikumisrajale. 

Igale kolleegile öeldakse suvaline buss, millega tuleb sõita nii mitu peatust ja siis jala tagasi tulla. Iga osaleja toob välja kolm originaalset tähelepanekut sellelt jalutuskäigult tagasi.

Alternatiivne mitmevõistlus, kus iga ala annab punkte: kolleegi dokumendi toomine printerist, naabri koeraga jalutamine jne.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700