18. september 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ära lase hirmul enda üle võimust võtta

Foto: Andras Kralla
Öeldakse, et maailm muutub kiiremini kui kunagi varem ja muutuste suurusest saame alles tagantjärele aru. Kuidas nende muutustega aga toime tulla?

Muutustega kaasneb sageli hirm. Me kardame ise oma elus või tööl võtta uusi sihte, sest me ei tea, mis uus toob. Me ei saa olla kindlad, et uus on parem, aga me võime olla enam-vähem kindlad, et uus on teistmoodi. Hirm on liiga tugev emotsioon, et seda maha suruda, aga sellest saab üle, kui me endale teadvustame, mida me ikkagi kardame.

Minu jaoks on suurte otsuste taga sageli küsimus, mida ma teeksin, kui ma ei kardaks. Reeglina me kardame ebaõnnestuda, seda nii tööl kui eraelus. Kui sa oma peas stsenaariumi lõpuni läbi mängid, mõistad sageli, et hirmud on alusetud. Nagu on öelnud Franklin D. Roosevelt: „Ainuke asi, mida me peaksime kartma, on hirm.”

Teoorias on see lihtne, praktikas mitte nii väga. Seetõttu on hea, kui panna ennast olukorda, kus välised asjaolud sunnivad muutusi tegema. Mäletan hästi, kuidas Euroopa Parlamendi valimistulemusi oodates mõtlesin, et ma ei tea, kas see on hea või halb, kui ma valituks osutun. Tulemuste selgumisel (et olen valituks osutunud) ei suutnud sellest suurt rõõmu tunda, sest mind valdas hirm nende suurte muutuste ees.

Hiinlastel on ütlemine „Selleks, et sa saaksid aru, kas liigud oma elueesmärgile lähemale või eemaldud sellest, peaksid tegema mingi suure muutuse oma elus.”. Kui see muutus läheb eesmärgist eemale, tunned seda kohe. Aga siis on vaja ka julgust tunnistada, et eksisin. Kui olin advokaat, siis miski kripeldas sees, sellepärast võtsin vastu kutse minna tööle ärisektorisse. Paari kuuga sain aga aru, et see muutus ei liikunud õiges suunas. Tunnistasin, et eksisin, ja pöördusin tagasi oma vana töö juurde. Samas, vahetanud advokaadikutse poliitiku töö vastu, olen hoolimata raskustest senimaani tundnud, et ma olen õiges kohas ja teen õiget asja. 

Rahulolematus olevikuga on tavaliselt muutuste tegemise ajendiks. Lugesin kunagi David Deida raamatut „It’s a Guy Thing”, kus ta kirjutab meeste-naiste erinevustest, ja üks asi, mis ta välja toob, on see, et kui mees on tööl õnnelik ja rahul, siis võib tema eraelu olla küll suur sasipundar, kuid üldiselt annab ta oma elule positiivse hinnangu. Naistel on aga vastupidi – kui naised on koduse eluga rahulolematud, siis ei ole nad rahul ka tööga. Nii võibki juhtuda, et vahetate töökohta, kuid probleemid ei kao ikkagi kuhugi.

Kokkuvõtteks, nii nagu me ei saa toimuvate muutuste suurusest aru nende sees olles, ei oska me ka adekvaatselt hinnata nende tagajärgi. Mind on kõige raskematel aegadel alati aidanud endale korratud mantra: „Kunagi ei tea, mis millekski hea on.” Sageli selgub, et esialgu halvana või isegi katastroofilisena tundunud muutusel on pikemas perspektiivis hoopis väga positiivsed tagajärjed. Antaks meile vaid tarkust need tagajärjed ära oodata ...

* Artikkel on ilmunud Sekretäri erilehes.

Muutustele keskendub ka tänavune juhiabide praktiline sügiskonverents „Muutumise kunst”.

Konverents toimub 5. oktoobril Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses. Tutvu konverentsi programmi ja esinejatega ning registreeri end soodushinnaga!

Eelmise aasta sügiskonverentsi meeleolukat pildigaleriid vaata SIIT!

Autor: Kaja Kallas, Euroopa Parlamendi liige

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700