Stress kimbutab? Räägi endaga kolmandas isikus!

stress

On hulgaliselt viise, kuidas stressirohkel ajal saavutada kontrolli oma emotsioonide üle – alates meditatsioonist kuni füüsilise treeninguni. Aga uued uuringud näitavad, et selleks võib olla ka lihtsam viis.

Teadlaste meeskonnad Michigan State Universityst ja University of Michiganist uurisid iseendaga kolmandas isikus rääkimise neuropsühholoogilisi mõjusid emotsioonide juhtimisele. Teadlaste hüpotees oli, et rääkimine iseendaga samal viisil kui teistega pakub vajaliku psühholoogilise distantsi ja võib aidata juhtida oma emotsioone. Selle hüpoteesi testimiseks korraldati kaks neuroteaduslikku eksperimenti.
 
Esimeses katses paluti uuritavatel vaadata emotsionaalselt häirivaid ja neutraalseid pilte kahel viisil. Pilte vaadates pidid uuritavad esiteks küsima endalt „Mida ma praegu tunnen?” ja teises etapis formuleerima küsimuse: „Mida /enda nimi/ praegu tunneb?” Osalejate aju monitooriti elektroentsefalograafiga.
 
Iseendaga kolmandas isikus rääkimine vähendas osalejate ajutegevuse aktiivsust nendes aju piirkondades, mis on seotud tunnete reguleerimisega, ja seda praktiliselt kohe – juba ühe sekundi jooksul.
 
Teises eksperimendis pidid osalejad meenutama emotsionaalselt stressirohket kogemust minevikust nii mina-vormis kui ka kolmandas isikus rääkides. Seekord monitooriti nende aju MRT-seadmega. Teine katse näitas kolmandas isikus rääkides aktiivsuse vähenemist selles aju piirkonnas, mis tegeleb valulike emotsionaalsete mälestuste töötlemisega.
 
Niisiis võib iseendaga kolmandas isikus rääkimine olla lihtne ja kognitiivselt vähenõudev meetod negatiivsete tunnete vähendamiseks siis, kui nad on laes. Kui nende eksperimentide tulemused leiavad kinnitust ka edaspidistes uuringutes, siis võib sellest saada uusi teadmisi, kuidas aidata inimestel igapäevaelus oma emotsioone kontrollida, arvavad teadlased.

Allikas: Tööheaolu.ee

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Pidupäev Kuulsaalis

Pane pidu veerema Kuulsaalis! Lõbus ajaveetmine ja mõnusad söögid-joogid muudavad Sinu pidupäeva kõigile meeldejäävaks!

Sündmused Lennusadamas on kordumatud

Suur sündmus väärib olenemata külaliste arvust suure algustähega peopaika. Üheks selliseks on kahtlemata Lennusadam koos vesilennukite angaariga, mis rajati sada aastat tagasi Vene tsaar Nikolai II korraldusel, osana Peeter Suure merekindlusest. Ainulaadne arhitektuuripärl on Paksu Margareeta kõrval teiseks koduks Eesti Meremuuseumile.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara