Lühike samm tööstressist depressioonini

depressioon
Kui depressioon süveneb, võib inimene magada ja magada ega tahagi enam ärgata.

Kuigi Eestis statistikat depressiooni haigestumise kohta ei ole, kipub see tabama pigem pingelisemat ja vastutusrikkamat tööd tegevaid inimesi. Samas on haigusest lihtne hoiduda.

„Delfis töötamise ajast on mul endalgi depressiooni kogemus ja sama on läbi elanud paljud sõbrad-tuttavad,” meenutas ettevõtja ja juhtimiskoolitaja Ville Jehe. „Depressioon on kahjuks suur probleem Eestis.” Oma kogemuse põhjal ütles Jehe, et vaimse tervise eest peab hoolitsema täpselt samamoodi nagu füüsilise keha eest, kirjutab Äripäev. „Kõige suurem probleem ongi just see, et sisemaailma korrastamisega ei tegeletagi. Kui seal on suured probleemid, ei pääse ka füüsiline keha haigusest.”

Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku juhataja Raine Pilli nentis, et depressiooni võib haigestuda igaüks, see ei sõltu soost, haridusest või ametist. Kuigi ametlik statistika puudub, on tema hinnangul ohugrupp just pingelises ja vastutusrikkas ametis töötavad inimesed, eriti need, kes peavad töötama teiste inimestega.

Ettevõtjate puhul on Pilli sõnul depressioonist veelgi tavapärasem ärevushäirete teke, kuna isiklik seos ja vastutus oma ettevõtte ja tulemuste pärast viib esmalt pigem ärevuse sümptomiteni. Pikaajalisest ärevusest aga võib välja kasvada depressioon. „Tööalane ülekoormatus ja võimetus tõmmata piiri töö ja muu elu vahele haarab inimese enda alla ning võib juhtuda, et muud elu enam polegi,” lausus Pilli. Ta märkis, et inimesed kipuvad end pidevalt üle hindama, tahtes rohkem, kui reaalselt suudetakse, kuid lõppude lõpuks kaotatakse hoopis kõik väärtuslik.

Tervise ja heaolu koolitusi pakkuva Holistika Instituudi juhataja Marina Paula Eberth märkis, et depressioonist on saanud moesõna, mida kasutatakse palju, kuid tihti ei teata, mis see tegelikult on.

„Iga inimene on elus mingil hetkel masenduses ja see on normaalne reageerimise viis, kui mõni elusündmus toob pettumust või kaotusvalu,” selgitas ta. Depressioon aga pole lihtsalt masendus, vaid seisund, mis mõjutab inimest tervikuna – nii tema meelt, keha kui ka hinge. „Depressiivse inimese psüühika sügavuses on abitusetunne. Kuigi kõrvaltvaataja pilgu läbi on tal palju elu muutmise võimalusi, tunneb depressioonis inimene ise, et tal pole valikut,” lausus Eberth.

Tähtajad lükkuvad, töökvaliteet langeb

Esimene märk lähenevast depressioonist võib olla tujumuutus – inimene on pahur, väsinud, kergesti ärrituv, temaga ei saa enam rääkida ning ta ei soovi seltskonnas olla. Samuti jäetakse tavapärased kohustused tegemata. „Tihtipeale märkavad kaastöötajad muutusi, kui muidu tähtaegadest hästi kinni pidav inimene hakkab nende vastu eksima või töökvaliteet langeb,” lausus Pilli. 

Eberthi sõnul võivad esimest häirekella lüüa hoopis unehäired. „Inimene ärkab öösel kella 3 ja 5 vahel ja ei saa enam uinuda, vähkreb ja vähkreb, kuni uinub mitu tundi hiljem ja lõpuks jääb tööle hiljaks,” kirjeldas Eberth. Kui depressioon süveneb, võib inimene magada ja magada ega tahagi enam ärgata.

Depressiooni võib ära tunda ka selle järgi, et varem huvi pakkunud asjad enam ei huvita ning inimene keskendub ainult negatiivsele ja positiivseid momente elus ei märka enam üldse. „Depressioonis inimene on hajevil, tal on raske keskenduda ja üldine energiapuudus, väsimus ning jõuetus ei lase olla endisel moel efektiivne. Lisaks võib süütundest, millel pole otsest põhjust, ja tundest „ma olen halb inimene ning mitte midagi väärt”, saada igapäevane saatja,” selgitas Eberth.

Tema sõnul on stressist depressioonini vaid üks samm. „Kui stress kestab pikka aega ja inimene selles olukorras vajalikke muutusi ei tee, on üldine masendus ja jõuetus kerged tulema.”

Allikas: Terviseuudised.ee

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

V nagu vesi ja vaba aeg – V Spaa- ja Konverentsihotellis

V on veemõnude ja vaba aja veetmise element, mis märgib kõike võrratut ja vajalikku. Hotellist, spaast, restoranist, kohvikust ja konverentsikeskusest koosnev kompleks on koht, kus unustad kõik üleliigse ja pühendud vaevata kõigele, mis elus tegelikult oluline on. Hea tervis. Head inimesed. Hea tuju.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara