26. september 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kehtestamine algab kuulamisest

Täiskasvanute koolitaja Jaanus Kangur
Võimalik, et kehtestamine on suhtlemispsühholoogia üks ebaõnnestunumaid mõisteid, sest tekitab tihti assotsiatsioone enda maksmapanekust ja agressioonist. Püüan siinkohal kirjeldada mõnda lihtsat põhimõtet, mida järgides ennast kehtestada, ilma et seda üldse kehtestamiseks peaks nimetama.

Igasuguse suhtlemise eesmärk on mingisugust mõju avaldada. Võime mõelda, et suhtleme niisama, ent siiski ootame suhtluspartnerilt sobivat reaktsiooni. Ilmselt oleksime pettunud, kui meie nalja peale ei naerdaks või ootamatu uudise peale ei oldaks üllatunud. Suhtlemise edu esimene tingimus on soovitava mõju teadvustamine ehk kui ma kellegagi suhtlen, siis tean, millist reaktsiooni ma ootan. Kehtestamine pole midagi muud, kui teadlik mõju saavutamine.

Loomulikult pole mingit garantiid, et me mõju saavutame, ja eesmärk ei ole inimestega manipuleerida, vaid pigem olla rohkem teadlik enda suhtlemisrepertuaarist ja selle võimalikest mõjudest. Kehtestamine algab õigupoolest kuulamisest. Kehtestamine tähendab, et me suudame teha ennast mõistetavaks. Meid mõistetakse paremini, kui oleme esmalt teisi mõistnud.

Kuulamine on imeline tööriist. Tean häid müügimehi, kes peaaegu ei räägigi, aga kuulavad, ja kui võimalik klient tajub, et teda tõesti kuulatakse, tunneb ta ennast justkui võlgu olevat ja ostabki kaupa, mida ta ilusa jutu peale poleks ostnud. Kuulamine on juhi möödapääsmatu tööriist ja iga inimese oluline isiksusliku küpsuse element. Me usaldame rohkem neid inimesi, kes näitavad meie vastu üles siirast huvi ja kuulavad meid, kui neid, kes sõnaosavalt kõnelevad. Seega enda mõistetavaks tegemine algab mõistmisest, kehtestamine algab kuulamisest.

Teine väike, aga oluline nüanss on sisemine häälestus. Tippsportlased teavad hästi, kuidas häälestus mõjutab sooritust. Gerd Kanter kirjutab raamatus „15 sammu võiduni”: olen õppinud treenima heas tujus, sest usun, et saavutan paremaid tulemusi, kui naudin seda tegevust, mida teen.” Meie sisemine häälestus ei tee meid tugevamaks ega targemaks, aga see aitab meil kasutada olemasolevat potentsiaali. Kui oleme positiivselt häälestunud, suudame kasutada oma intellektuaalsetest, emotsionaalsetest ja füüsilistest ressurssidest rohkem kui negatiivselt häälestununa. Seega kui tahame suheldes kiiremini mõjule pääseda, on kasulik olla positiivselt häälestunud, k.a juhtudel, kui tegemist on raske või ebameeldiva, ent olulise vestlusega, olgu see siis juhi, kliendi või pereliikmega.

Need on kaks lihtsat, ent üsna mõjusat vahendit, mida kasutada selleks, et paremini mõjule pääseda, ilma et peaks üldse enese kehtestamise peale mõtlema.

Jaanus Kangur astub esinejana üles ka tänavusel juhiabide praktilisel sügiskonverentsil „Muutumise kunst”.

Konverents toimub 5. oktoobril Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses. Tutvu konverentsi programmi ja esinejatega ning registreeri end soodushinnaga!

Eelmise aasta sügiskonverentsi meeleolukat pildigaleriid vaata SIIT!

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700