Autor: Merit Raju • 11. oktoober 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hetkes pole hirmus

Foto: Pixabay
Olen suuri elumuutusi läbi teinud nii omal algatusel kui väljast tõugatuna ning õppinud, kuidas emotsioonide virvarris paremini hakkama saada.

On okei tunda tundeid. Neil on meile sõnum. Kindlasti ei soovita ma „negatiivseid” emotsioone alla suruda. Kui see sõnum aga käes on, pole vaja tunnetesse pikemalt takerduda. Kui kipud seda ikkagi tegema, aitab liikumine, teraapia, EFT ehk koputamine, TRE ehk väristamine, Rännaku meetod, vabastav hingamine, psühhoteraapia... Tuge on igale maitsele!

Mul oli pärast viimast töökaotust sisemine tasakaal tagasi küll juba umbes tunni möödudes, kuid solvumist, pettumust, hirmu ja lahtilaskmise leina tundsin mingil määral ikka ja kohati päris tugevalt. Valisin enda aitamiseks tantsurännaku, mis on vaba tants grupi inimestega, kes kõik tantsivad omaette ja ühtlasi pisut ka koos. Takerdunud emotsioone ja stressi saab kehast välja igasuguse liikumisega! Turgutasin end ka homöopaatiaga, millest leiab looduslikke abivahendeid erinevate emotsionaalsete ja füüsiliste tasakaalutuste puhuks. Solvumist ja kurbust sain nii oluliselt leevendada.

Ja siis aitab muidugi aeg. Isegi nii palju, et olukord, mis tundus eriti halb, hakkab pikemas perspektiivis paistma päris hea või isegi väga hea. See on peaaegu alati nii olnud.

Muutuste pöörises toon end, st oma mõtted, sageli HETKE. Ehk kui mõte hakkab rändama „aga mis siis, kui....” radadel ja tunnen kehas, et see tekitab pinget, ärevust ja hirmu, küsin endalt, kas praegu on midagi halvasti? Enamasti on vastus „Ei”. Kas on midagi, mida ma saan praegu (täna, sel nädalal või niipea kui mahti saan) teha, et tulevikus ei realiseeruks „aga mis siis, kui...” stsenaarium? Kui vastus on olemas, siis tegutsengi selle järgi.

Töökaotuse või sarnase elumuutva olukorra ajal on mul tavaliselt kaks „kanalit” nagu raadiol. Üks on mingil moel seotud negatiivsete emotsioonide ehk lahtilaskmise protsessiga, teine aga loovuse „raadiojaam”. Kui ma märkan, mida tunnen, siis mõtlen, mida vajan, et endaga praegu hell olla. Olen suhelnud oma sisemise lapsega – temaga tulebki mõttes rääkida nagu väikese hirmunud olendiga. Aitab ka päeviku kirjutamine ja innustavate või sarnases olukorras olnud inimestega kohtumine. Abiks on raamatud, kursused, uued tutvused.

Samuti tuleb kasuks konstruktiivsete positiivsete inimestega suhtlemine, et mitte kaasa minna nn negatiivse vibratsiooniga, mida võib tunda, kui hakata kellegagi koos kurtma, taga rääkima või muretsema.

Hinge toitvad tegevused, vestlused ja kohtumised aitavad näha olukorda uue nurga alt ja avada oma loovus. Sealt tuleb ideid, mõtteid, mis viivad sind edasi hoopis teisel tasemel ja hiljem saad sellele olukorrale elus tagasi vaadata tänutundega.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700