27. oktoober 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ärgas toitumine – ühes tükikeses leivas võib näha ja maitsta kogu universumit

Foto: erakogu
Ärgas toitumine on tähtis praktika, mis sisaldab endas kolm korda sisse- ja väljahingamist, naeratamist ning toidu vaatamist, püüdes seda tõeliselt tajuda. Tasub meeles pidada, et iga suutäis peidab endas elu, mille on kinkinud meile Päike ja Maa. Kui oleme teadlikud leivatükist oma suus, on see palju toitvam. Toit justkui räägib meile, kuidas oleme Maaga seotud. Kuid see, kui palju toit ennast meile avada suudab, sõltub juba sööjast endast.

Et õppida teadlikult toituma, küsisime nõu Rahvatervise Akadeemia toitumisterapeudilt ja koolitajalt Siret Saarsalult, kes soovitab esmalt süüa aeg-ajalt täielikus vaikuses. Kui teler on välja lülitatud ja nutiseadmed käeulatusest eemal, saab nii toidu kui ka iseendaga tõeliselt kontaktisolekut meeleliselt nautida.

Väärtuslikke soovitusi ja kogemusi jagab ka Rahvatervise Akadeemia toitumisnõustaja Tuuli Taimur, kelle sõnul tähendab ärgas toitumine justkui söömist ärkvel olles.

Olete aastaid töötanud toitumisterapeudina ning nõustanud toiduvalikus ka harrastus- ja tippsportlasi. Öelge algatuseks, mis vahe on toitumisnõustajal ja toitumisterapeudil?

Siret Saarsalu: Toitumisnõustaja ja -terapeudi kompetentsid on paika pandud kutsestandardiga. Toitumisnõustaja on saanud väiksemas mahus koolituse kui toitumisterapeut ja jagab enamasti soovitusi, kuidas tervislikult toituda. Tema põhieesmärk on aidata inimestel õigete toitumisharjumuste juurutamise kaudu oma tervist hoida ja haigusi ennetada. Samuti võib toitumisnõustaja tegeleda kehakaaluprobleemidega, nõustada tervise- ja harrastussportlasi, jagada toitumissoovitusi erinevas vanusegrupis inimestele (rasedad, imetavad emad, imikud, väikelapsed, noored, täiskasvanud ja eakad) ning juhendada, millele pöörata toitumise puhul tähelepanu, et haigestumise riski (südame-veresoonkonna haigused, diabeet, metaboolne sündroom, vaimne tervis, seedeprobleemid, söömishäired) vähendada.

Toitumisterapeut on saanud palju põhjalikuma väljaõppe ning oskab lisaks toitumise soovitustele juhendada ka keerulisemate probleemide puhul. Nii tasub erinevate haiguspuhkude korral külastada toitumisterapeuti, kes aitab koostada menüü, mis toetab ravi või leevendab haiguse kulgu.

Oluline on märkida, et haiguste ravimine ei kuulu siiski kummagi – ei toitumisnõustaja ega toitumisterapeudi – kompetentsi, tervisemuredega tuleb pöörduda ikkagi arsti poole.

Nimetage parimad doping-toidud, mis tõstavad füüsilist võimekust? Mida soovitate tippsportlastel süüa pingelisel ajal? Kas on olemas universaalsed toidud, mis ergutavad igat organismi, sõltumata veregrupist?

Siret Saarsalu: Seda küsitakse üsna tihti, mis on parimad doping-toidud füüsilise võimekuse tõstmiseks. Inimesed otsivad ikka kiireid lahendusi ja maagilisi „tablette”, mis imet teeksid. Sportlaste saavutusvõime parandamise eesmärgil uuritakse tõepoolest erinevaid toidulisandeid ja komponente, kuigi reaalset efekti on näidanud vähesed. Näiteks punapeet on köögivili, millest seoses sportlaste saavutusvõime parandamisega palju räägitakse. Tegelikult ei saa aga öelda, et on olemas mõni universaalne toit, mis kõigile sobiks ja organismi ühtmoodi ergutaks. Kõige olulisem on ikkagi tagada täisväärtuslik menüü, mis annab kõik vajalikud toitained, et need saaksid omavahel meeskonnatööd teha.

Mida peate ärksaks toitumiseks ja missugused tehnikad seda toetavad? Ärgast toitumist seletatakse ju mitmeti: mõned seostavad seda zeniga, teised budismi vormidega, on ka neid, kes seovad seda joogaga.

Siret Saarsalu: Minu jaoks tähendab ärgas toitumine seda, et me sööksime nälja, mitte isude ajel. Oluline on osata aru saada, kas mul on tõesti kõht tühi või ma söön stressist, kurvameelsusest või mõne rituaali (nt töönädala lõppedes võtan tüki kooki) pärast. Ühtlasi võiks söömine pakkuda naudinguid kõikidele meeltele: toidu värvi, tekstuuri, lõhna ja maitset peaks samuti tajuma. Olles ärgas sööja, ei ole erinevaid dieete tegelikult vajagi. Dieedid pikas perspektiivis niikuinii ei toimi.

Ärksa toitumisega alustades peaks esmalt saama iseenda eksperdiks. Alustuseks peaks õppima tundma nälja signaale ja lõpetama söömise siis, kui kõht on täis, mitte siis, kui taldrik on tühi. Selleks, et õppida tegema õigeid toiduvalikuid, tasub nähtavale panna just tervislik toit. See, mida sa enda jaoks kasulikuks ei pea, tasub üldse poodi jätta. Mis silmist, see meelest, nagu öeldakse.

Oma keha paremaks tunnetamiseks peaks sööma aeglaselt ilma segajateta (arvuti, telefon, ajaleht jms) ning märkama toiduga seotud halbu harjumusi. Teadvustades endale erinevaid üles kerkivaid probleeme, saab nendega teadlikult tegelema hakata.

Ärksa söömise tsükkel koosneb järgmistest komponentidest:

- Miks ma söön? (kui on vaja kütust)

- Millal ma söön? (kui on füüsiline nälg)

- Mida ma söön? (seda, mis mind isutab)

- Kuidas ma söön? (keha järgides, nautides)

- Kui palju ma söön? (kuni nälg on rahuldatud)

- Kuhu saadud energia kulutan? (elamiseks)

Ärksa toitumise kohta on palju erinevaid harjutusi. Seetõttu pakkusime kevadel Rahvatervise Akadeemias esimest korda ärksa toitumise koolitust, mida kordame edaspidigi.

Tuuli Taimur: Ärgas toitumine tähendab justkui söömist ärkvel olles. See tähendab ühest küljest olla söömise ajal iseendas kohal ning tunnetada ja tajuda, missugune on toidu mõju minu enesetundele ja kehale, nautides samal ajal selle maitset ja lõhna.

Teisest küljest tähendab see mõtlemist selle üle, mida üks või teine toit mulle annab ja mida ma tegelikult vajan. On see vajadus näksimise järele füsioloogiline või emotsionaalne? Ma usun, et jooga tehnikad toetavad tõeliselt iseendas kohal olemist väga hästi, kuid igaüks võib seda enda jaoks mõtestada erinevalt.

Mis on ärksa toitumise head küljed? Mida ärgas toitumine teie elus muutnud on?

Siret Saarsalu: Kuna söön enamuse ajast näljatunde, mitte emotsioonide ajel, hakkasin ma rohkem tähelepanu pöörama pigem söömisele endale. Et leida kiire elutempo ajal ikka vähemalt 30 minutit lõunasöögiks ja süüa rahulikult hommikust ja õhtust. Seejuures hoiduda tähelepanu hajutajatest, nagu erinevad ekraanid, ajalehed vms. Mõttega toidu juures olles pakub söömine mulle elamusi ja tänutunnet. Ja mis seal salata, seedimisele mõjub see samuti väga hästi: pärast söömist ei ole jalust maha niidetud tunnet.

Tuuli Taimur: Ärgas toitumine annab oskuse ja teadmise sellest, mis mõjutavad meie toiduvalikut ning kuidas olla paremini kontaktis oma keha ja meeltega. Loomulikult võtab kõige rakendamine ja omaks muutmine aega, kuid seda saabki teha ainult samm-sammult. Ja tegelikult saab ärksat söömist rakendada ka muus mõttes – õppides olema igas oma eluhetkes kohal. Ärksa toitumise kontseptsioon andis mulle oskuse hinnata oma vajadusi ja kuulata veelgi paremini oma keha.

Kust võtta see aeg, et söömise kõrvalt pöörata tähelepanu veel oma mõtetele, aistingutele ja tunnetele?

Siret Saarsalu: Isiklikult arvan, et selleks tuleb lihtsalt segavad faktorid, nagu arvuti ja televiisor, välja lülitada. Väga tihti võib tänavapildis näha inimesi, kes söövad nutitelefon käes. Kuid nii on tähelepanu hoopis millelgi muul kui söömisel ja toitki pakub vähem naudingut, samuti tekib küllastustunne aeglasemalt. Sealt saavad ka tihtilugu alguse ülesöömine ja kaaluprobleemid.

Kui me kurdame, et meil ei ole aega süüa teha või veel kurvem, rahulikult süüa, siis võiks tõesti korra läbi mõelda, kuhu aeg kulub. Ja seejärel panna paika oma prioriteedid. Tihti me ei oska endale isegi teadvustada, kui palju aega me kulutame Facebookile, seriaalidele vms. Kuid kui söömiseks ongi võetud teadlikult aega, siis jõuab tähelepanu pöörata ka oma mõtetele, aistingutele ja tunnetele.

Tuuli Taimur: On üldteada soovitus, et söömise ajal ei tohiks tegeleda muude asjadega ning tuleks võtta aega ja keskenduda ainult söömisele. Ärksa toitumise mõte ongi tegelikult seesama: ma olen iseendas kohal, ma söön ja naudin toidu maitset ja sellest tekkinud heaolutunnet. Kõik see kehtib ka muus elus: nii nagu raha, ei jää ka aega kunagi üle, vaid seda tuleb ise püüda võtta!

Mis on teie lemmikõppetunnid, mida meeleline toitumine teie elus või elukvaliteedis on muutnud?

Siret Saarsalu: Ma pööran teadlikult rohkem tähelepanu sellele, mida ma täpselt söön, kust see toit tuleb, kuidas see välja näeb, lõhnab ja maitseb. Sedasi võib ka täiesti tavapärase toidu kohta nii mõndagi huvitavat avastada. Näiteks suurendada naudingut toidust või tunda tänutunnet, et ma saan maitsvat toitu süüa ning tunda end pärast söömist hästi ja energiast pakatavana. Olen kogenud, et intuitiivselt süües ja oma keha signaale jälgides läheb menüü iseenesest tasakaalu. Seega tasub õppida uuesti oma keha tunnetama ja usaldama, pakkudes talle kvaliteetset toitu. Enesetunde kohta võin küll julgelt väita, et süües õigeid asju õiges koguses võib pealelõunase unisuse unustada. Aastaid tagasi tundsin pärast lõunasööki sageli vajadust väikese lõunauinaku järele. Kuid nüüdseks on see kadunud!

Tuuli Taimur: Ärgas toitumine aitas mul märgata seda, et ma ei seisnud oma huvide ja vajaduste eest ning seadsin teised inimesed ja sageli ka muud tegevused ettepoole. Toidu suhtes olen ma püüdnud ikka jälgida, kuidas see mulle mõjub, kuid nüüd püüan ära tunda ja kinni haarata neist hetkedest, kus ma teen midagi pool-automaatselt.

Kuidas siduda ärgas toitumine kiire elutempoga, kus lõunat jõuabki teinekord süüa vaid käigupealt?

Siret Saarsalu: Käigupealt söömine ja ärgas toitumine hästi kokku ei sobi. Söömiseks oleks vaja siiski maha istuda, hetkeks aeg maha võtta ja tõesti ainult söömisele keskenduda. Isegi kui söömiseks on vaid 10–15 minutit, siis ikkagi on see hea aeg korraks pingetest vabaneda ja mõtteid korrastada. Korralik mälumine ja aeglane söömine on juba erinevate terviseprobleemide ennetamisel või nende leevendamisel esimene samm, millest alustada.

Tuuli Taimur: Kahtlemata tuleb kõigil ette selliseid päevi. Kui tööpäeva kestel ongi ehk liiga kiire, siis ühel toidukorral päevas võiks olla võimalus aeg maha võtta ning pühendada see väike aeg endale, näiteks õhtusöögi ajal. Tegelikult sobib seda tehnikat kasutada ka väikeste patustamiste korral – olgu selleks siis tükikese šokolaadi või kohvi nautimine.

Mis on teie lemmikhommikusöök, -lõunasöök ja -õhtusöök, pärast mida on alati reibas enesetunne?

Siret Saarsalu: Lemmikud vahetuvad üsna kiiresti. See on tegelikult normaalne. Kui ühest toidust tekib küllastus, siis annab keha märku, et on aeg tuua menüüsse vaheldust. Hetkel on minu lemmikhommikusöögiks hirsi-amarandipuder ja köögiviljaomlett. Lõuna- ja õhtusöökidel ma vahet ei tee, kuna toidud, mida valmistan, sobivad üheaegselt nii lõunaks kui ka õhtuks. Praegu on üheks lemmikuks kana avokaado-mangosalsaga.

Tuuli Taimur: Minu lemmikhommikusöök on kaerahelbe toorpuder marjade, pähklite ja kreeka jogurtiga. Selle kreemine struktuur ning kaarobipulbri ja kaneeliga maitsestatud marjane ja pähkline kooslus on hommikul üks parimaid käivitajaid. Õhtusöögiks armastan teha värsket salatit pruunidest läätsedest, paprikast, mozzarella’st ja pähklitest, millele lisavad maitsenüansi apelsini ja granaatõuna hapusus. Tasakaaluks väheke oliiviõli ning tsipake mett. Maitseb kergelt ja mõnusalt ka kala kõrval.

Rahvatervise Akadeemia

Pakub individuaalset toitumisnõustamist ja -teraapiat ülekaalu, diabeedi, kroonilise väsimuse ja muude terviseprobleemide korral.

Individuaalne lähenemine võimaldab analüüsida hetkemenüüd, kalkuleerida energeetilised ja toitainelised vajadused ning üheskoos püstitada lühi- ja pikaajalised eesmärgid.

Autor: Merit Pärnpuu, toimetaja

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700