10. november 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kohviturg täna ja homme – kuidas jõuab kohv meie tassi

Foto: erakogu
Kohviturgu võib võrrelda vilja- või kullaturuga – hind kujuneb kohvibörsil.

Kui vaadata statistiliselt, siis keskmine kohvioa hind on Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooni andmetel kõikunud viimase nelja kuu jooksul 122–135 USD sendi vahel ühe untsi ehk pisut vähem kui poole kilogrammi kohta. Keskmine kohvioa hind on tõusnud aastaga 0,8% ning kohviaasta esimese kümne kuu eksport, oktoobrist juulini, ületas 100 miljoni kohvikoti piiri, mis on aasta varasemaga võrreldes 5,7 miljonit kotti enam. Üks kohvikott kaalub 60 kilogrammi.

Antud statistika järgi on kohviturg tugevas tõusutrendis ning KAFO tulemuste põhjal võin öelda, et kohviturg kasvab ja areneb pidevalt ka Eestis. Selleks, et kohv jõuaks aga meie tassi joogi kujul, läbib see pika ahela erinevaid protsesse ja vahe-etappe, kus iga osapool soovib saada endale väikest kasumimarginali. Üks enim tõstatatud küsimus on, et kas seda ahelat ei saa kuidagi lühendada ja etappe vähendada – eesmärgiga tuua kujunev valmiskohvi hind madalamale. See on mõttekoht.

Kuidas kujuneb lõppprodukti hind? Toorkohvi ja lõpptarbija vahel on palju etappe: kohvikirsside korjamine ja esmane töötlemine, pakendamine ekspordiks, börs, sadamatransport, ekspordi arvepidamine ja teele saatmine, impordi arvepidamine ja mahalaadimine, toll, maksud, maismaa transport sadamast röstijani, röstimine, pakendamine, turundus ja reklaam, vahendus, hulgikaubandus, jaekaubandus, kohvikud ja restoranid. Just selline on ühe kohvioa ümber keerlev teekond enne meie tassi jõudmist.

Kohviahela ekspert Mick Wheeler kirjeldas möödunud aasta detsembrikuu Cafe Europa ajakirjas kohvi hinna kujunemismehhanismi, milles tõdes, et kohvikasvataja näiliselt madal tasu on täiel määral sõltuv börsihinnast ja kasvatajal endal puudub igasugune kontroll selle üle. Kohvikasvataja on see, kes võtab börsilt alghinna, mitte ei saa seda ise määrata. Teisel pool on aga kohvitöötlejad ja -kaubastajad, kes teevad lõpphinna. Wheeler viitas uuringule, mille kohaselt 10-protsendiline hinnatõus või -langus börsil toob kaasa umbes 7,4-protsendilise hinnatõusu või -languse jaemüügis, 11,7-protsendilise hinnatõusu või -languse kohvi tööstusjaamades ning 18,7-protsendilise hinnatõusu või -languse kohvikasvatajatele.

Iga tunnustatud kohvitootja peab lugu kohvikasvatajast ning teeb tehinguid vaid nende vahendajatega, kes äritsevad kohvikasvatajatega ausalt ja õiglaselt. Näiteks maailma üks suurimaid kohvitootjaid Lavazza on oma eetikakoodeksisse juba sisse kirjutanud rahvusvahelisi inimõigusi tugevalt respekteerivad klauslid, mis määravad ära, kellelt kohviube soetatakse.

Allikad:

http://www.ico.org/documents/cy2016-17/cmr-0817-e.pdf

https://issuu.com/crimsonmedia/docs/ce66-winter_2016/16

http://www.lavazza.com/default/.content/document/pdf/Lavazza_Code_of_Ethics_EN.pdf

SCAE ajakirjas Cafe` Europe „Is the coffee value chain broken?“ (Mick Wheeler)

Autor: Indrek Nõlvak, KAFO tegevjuht

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700