Korduma kippuvad küsimused töötasust

raha

Tallinna Ülikooli ja Tööinspektsiooni koostöö raames lahkavad tudengid tööeluga seotud küsimusi, lootuses leida neile vastuseid. Artiklis vaadeltakse, millised on levinumad arusaamatused ja vaidlused, mis puudutavad töötasu ning kuidas need tekivad.

2016. aastal esitati töötajate ja tööandjate poolt töövaidluskomisjonile kokku 2671 avaldust, nendest 1625 esitas töötaja muude nõuete hulgas saamata jäänud töötasu nõude. Töötasu vaidluste suur osakaal töövaidluskomisjonis tuleneb mitmetest asjaoludest, nii pankrotiteed läinud ettevõtetest, aga suures osas ka töötaja ja tööandjate erinevatest nägemusest töötasu suuruse ja selle arvutamise osas.

Töötasu suurus ja selle arvutamise viis lepitakse kokku töölepingus. Seetõttu võib tunduda arusaamatu, kuidas kaks osapoolt, kes on ühiselt kokku leppinud töötasu suuruses, mõistavad kokkulepitut erinevalt. Alljärgnevalt vaatleme peamiseid tülikohti.

1. Töötasu suuruses on kokku lepitud suuliselt. Üsna ilmsetel põhjustel võib suuline kokkulepe tekitada palju erimeelsusi. Tegemist võib olla nii pahatahtlikkusega, kus tööandja lubas töötajale suuremat töötasu kui oli tegelikkuses valmis maksma, kui ka arusaamatusega, kus tööandja leiab, et kokku lepiti brutosummas, millelt lähevad maksud maha, kuid töötaja leiab, et tegemist oli netosummaga. Igal juhul on suuliseid kokkuleppeid hiljem vaidlustes äärmiselt keeruline, kui mitte võimatu tõendada.

2. Tööandja soovib muuta töötasu suurust ja/või selle arvutamise viisi. Kuigi läbirääkimiste pidamist töötasu osas ei saa pahaks panna, siis tuleb rõhutada, et töölepingu seaduse § 12 kohaselt saab töötasu muuta üksnes poolte kokkuleppel. Nii töötaja kui tööandja võib teisele poolele teha ettepaneku, kuid teist poolt ei saa kohustada nõustuma. Näiteks kui tööandja soovib fikseeritud kuupalga asemel juurutada ettevõttes uut töötasu arvutamise viisi vastavalt müügitulemustele, siis on töötajal õigus sellest keelduda. Ühepoolselt tehtud muudatused lõpevad tihti töövaidluskomisjonis.

3. Arusaamatusi põhjustavad ületunnitöö, ööajal töötamise ja riigipühal töötamise tasud. Ööajal (kell 22.00-06.00) töötamise tasu peab olema vähemat 1,25-korde töötasu, kuid töölepingus on lubatud kokku leppida, et öösel töötamise tasu sisaldub töötasus. Öösel töötamise tasu ei saa sisalduda töötasu alammäära hulgas, vaid peab sellisel juhul olema proportsionaalselt suurem. Ületunnitöö eest tasustatakse üldjuhul 1,5-kordse töötasuga (võimalik tasustada ka tasulise vaba ajaga). Riigipühadel töötamise eest makstakse 2-kordset töötasu. Ületunnitöötasu ja riigipühadel töötamise tasu ei saa sisalduda juba töötasus.

Kõikide nende tasude arvutamiseks tuleb esmalt arvutada keskmine tunnitasu kui ei ole kokkulepitud fikseeritud tunnitasus. Keskmise tasu arvutamise aluseks võetakse kõik töö tegemise eest teenitud tasud.

4.  Ei ole selge, mille eest ja millistel alustel makstakse lisatasu. Lihtne reegel, mida tasub lisatasu puhul silmas pidada on see, et kõik tasud, mida makstakse töö tegemise eest on töötasu osad. Tulles tagasi eelmises lõigus räägitud keskmise tasu arvutamise juurde, siis kõik tasud, sealhulgas lisatasud, mis on saadud töö tegemise eest võetakse keskmise tasu arvutamisel arvesse. Seda nii puhkusetasu, ületunnitöö, riigipühadel kui öösel töötamise arvutamise aluseks olevate tasude hulka.

Lisatasu puhul tuleb jälgida, mille eest seda saadakse. Näiteks kui on kokkulepitud, et lisatasu saadakse ühekordselt mingisuguste lisaülesannete täitmise eest, siis lisatasu ongi ette nähtud üksnes konkreetsete ülesannete tätimise eest. Kui neid ülesandeid ei täideta, siis nimetatud tasu ka ei saada. Kui töötaja teeb iga päev on tavapärast tööd ning tema palk koosneb põhipalgast ja lisatasust ilma täiendavate selgitusteta, siis on suure tõenäosusega tegemist tavapärase töötasuga, mida töölepingu seaduse § 12 kohaselt saab muuta üksnes poolte kokkuleppel. Kui tööandja maksab jõulude ajal preemiat, siis võib tegemist olla tööandja poolt ühepoolselt määratava preemiaga ning töötajal ei teki igakuiselt õigust nõuda jõulupreemiat ning tegemist pole töötasu osaga.

5. Täiendavad lisatööülesanded ja (lisa)töötasu. Tööülesannetes lepitakse kokku töölepingus. Töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid ja töö iseloomust tulenevaid ülesandeid kokkulepitud aja sees. Kui tööandja teeb ettepaneku täita ülesandeid, milles pole kokkulepitud, siis töölepingu seaduse § 12 kohaselt on töötajal õigus keelduda. Keeldumise asemel võib asuda ka läbirääkimistesse, kus lepitakse kokku tasus, mida saadakse täiendavate ülesannete täitmise eest.

On võimalik ka olukord, kus töötaja asub täitma täiendavaid tööülesandeid, milles pole kokkulepitud, kuid lisatasu nende eest ei nõuta. Kui selline pooltevaheline praktika toimib pikema perioodi vältel, siis loetakse kokkulepe sõlmituks. Kui töötaja on täiendavate tööülesannete täitmisega nõustunud ning jõuab need oma tööaja sees ära teha, siis hiljem ei ole lisatasu küsimiseks alust.

Vaidluseid põhjustab ka teise töötaja asendamine. Kui teise töötaja asendamine ei too kaasa tööülesandeid, milles pole varasemalt kokku lepitud ning kogu töö jõutakse ära teha tavapärase tööaja sees, siis ei ole alust täiendavat tasu nõuda.

Seetõttu tasub olla väga tähelepanelik selles osas, millistes ülesannetes, millise tasu eest on kokkulepitud. Kõik ettepanekud, mis hõlmavad tööülesannete või töötasu muutust, saavad toimuda üksnes poolte kokkuleppel.

Kõige lihtsam ja efektiivsem soovitus vaidluste vältimiseks on rääkida väga põhjalikult läbi, millistest osadest töötasu koosneb ja milliste kriteeriumite/ülesannete täitmisest eest teatud töötasu osa makstakse. Kõik kokkulepped peaksid kajastuma töölepingu kirjalikus dokumendis. Kui midagi jääb kirja panemata, siis tasub pidada kirjavahetust. Igasugune kirjavahetus, mida on võimalik hiljem taasesitada, nt e-kirjad, on hilisemates vaidlustes tõenditeks. Saamata jäänud töötasu on õigus nõuda kuni kolm aastat tagant järele. Kuna vaidlus ise töövaidluskomisjonis või kohtus ei ole kunagi kellegi eesmärk, siis hoolikas töölepingu lugemine ja tähelepanu pööramine punktidele, mis tekitavad segadust, võivad ära hoida vaidluse.

Allikkas:Tööelu.ee

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Korralda oma koolitus või konverents tulirelvamuuseumis ja lasketiirus

Taktikalise laskmise keskus suudab teile korraldada unustamatu firmaürituse. Meie konverentsiruum asub tulirelvamuuseumis, kus saab tutvuda tulirelvade ajalooga, viia läbi koolitusi või konverentse.

Värske ja erakordselt särav koht stiilseks firmapeoks – Olympic Casino Olümpia

Smokingus härrad, õhtukleitides daamid, bigbänd, kabaree, särisev pinge Black Jacki lauas ja erutav kõlin automaadisaalis – ei, see pole James Bondi uue filmi treiler, vaid firmaüritus Tallinna kõige põnevamas peokohas, Olympic Casino Olümpias.

Küsitlus

Kas osaled võistlusel PARIM SEKRETÄR 2018?

  • Osalen ise
    0%
    0%
  • Soovitan kolleegi
    0%
    0%
  • Soovitan tuttavat sekretäri
    0%
    0%
  • Ei osale ega soovita, kuid jälgin võistlust veebis
    40%
    40%
  • Ei osale ega soovita
    50%
    50%
  • Muu
    10%
    10%

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara