6 erinevust eelmise ja praeguse tööturule siseneva põlvkonna vahel

Märtin
Andres Märtin

Iga põlvkond on enda arvates "see õige”. Meist eelnev on liiga vanamoeline ning meile järgnev täiesti ilma piiranguteta. Ühed on tundetud ja empaatiavõimetud, teised jällegi lumehelbekesed, kes solvuvad iga negatiivse kommentaari peale. Milline on aga tegelikkus ja mida peaks sellest õppima nende noorte tööandjad?

Tänapäeva noored mõtlevad ainult iseendale. Nad ei austa ei oma vanemaid ega eakaid. Nad on kannatamatud ja neil puudub impulsside kontroll. Nad arvavad, et teavad kõike ja ei pea vanemate inimeste arvamust miskiks. Kõlab nagu mõne lapsevanema või õpetaja arvamus kaubanduskeskuses aega veetvate noorte kohta? Tegelikult on selliseid mõtteid lennutatud juba antiikajast saati ja siin pole midagi uut.

Andres Märtin on tudengeid USAsse raamatuid müüma vahendava ja müügikoolitusi pakkuva Southwestern Advantage tudengiprogrammis töötanud 17 aastat. Selle ajaga on SWA vahetusprogrammis osalenud üle 2500 tudengi, kellest esimesed olid iseseisvuse taastades just koolilapse ikka jõudnud ja mäletasid veel punarätte ja toidutalonge. Viimaste aastate jooksul programmis osalejad on sündinud ja kasvanud vabas Eestis. Millised on erinevused võrreldes praeguseid noori nende 15 aasta taguste eakaaslastega? Miks ja mida sellest peaks aga kõrva taha panema tööandjad, kellel tuleb just neid noori tööle värbama hakata?

1. Maailm on avatud

Esimestel aastatel Southwesterni programmis osalenud tudengitest ei olnud enamus varem lennukiga lennanud, veel vähem üle ookeani reisinud. Välisriikide külastused piirnesid lühireisidega lõunanaabrite juurde või kruiisiga Soome. Üksikud, kes olid käinud laiemat maailma avastamas, olid seda teinud koos vanematega või klassiekskursiooniga Ida-Euroopasse.

Tänapäeva noorte jaoks on reisid Euroopasse sama tavalised kui külaskäigud maale vanaema juurde. Seljakotireisid, puhkused perega, sõpruskonna reisid Barcelonasse jalkamängu vaatama või Milanosse tšillima on normaalsus. Lisaks on võimalus osaleda erinevates programmides – nii tudengina kui ka keskkooliõpilasena. See on noored teinud avatumaks, tihti on neil tutvusi ja sõpru Eestist väljas ja nende maailmavaade on tänu isiklikule kontaktile erinevate inimestega oluliselt liberaalsem.

Tööandjale saab selline asi ainult kasuks tulla – oskus erineva taustaga inimestega toime tulla ja nendega suhelda aitab tänapäeva globaliseeruvas maailmas edukas olla.

2. Raha ei ole kõige olulisem

„Tead, kui kuludega nulli tuleks oleks päris okei.” Seda lauset kuuleb tänapäeval tihti – noortele on oluline saada väärtuslikku kogemust, isegi kui sellega palju ei teeni. 15 aastat tagasi oli raha teenimine üks olulisemaid põhjuseid, miks noored välismaale tööle läksid. Elatustasemete erinevus Eesti ja lääneriikide vahel oli suur ja kolme kuuga võis teenida arvestatava summa. Paljud olid valmis vaeva nägema isegi „igaks juhuks” – teenida raha mustadeks päevadeks või sokisäärde. 

Tänapäeval on kogu maailm lahti ja raha teenimine on võimalik sisuliselt kogu aeg. Noored teevad seda aga siis, kui neil on raha vaja – reisiks, auto ostuks või niisama lahedamalt ära elamiseks. See ei tähenda, et noored raha teenida ei sooviks, küll aga seda, et lisaks palganumbrile on oluline ka muu.

3. Ettevõtlikkus on au sees

2000nda alguse noorte siht oli saada hea haridus, leida lugupeetud ja stabiilne töökoht ning seal karjääri teha. Stabiilsus, turvalisus, tuntud nimi, hea firma – need olid noortele olulised asjad. Selle eesmärgi saavutamiseks oli vaja võimalikult head CVd, tutvusi ja häid tulemusi ülikoolis.

Tänapäeval on palju rohkem neid noori, kes soovivad kohe luua oma ettevõtte, startup’i või alustada peale lühikest karjääri iseenda äriga. Võib-olla on selle põhjus parem sotsiaalne turvalisus, võib-olla läänemaailma edulugude kopeerimise soov, võib-olla noorte tahe midagi ise ära teha. Igatahes on paljud valmis rohkem vaeva nägema ja võtma suuremaid riske, et olla iseenda boss. Ollakse valmis rohkem vastutust võtma ja riske taluma. Tööandja saab aga seda initsiatiivi ära tundes noori oluliselt paremini tööle rakendada.

4. Sünnist saati digitaalsed

Noored elavad ja kasvavad koos nutitelefonidega. Nad eelistavad sõnumeid helistamisele, sotsiaalmeedia profiil ja selle kultiveerimine on sama oluline kui päriselus enese eest hoolitsemine. Noorte teadmised ületavad tihti vanema põlvkonna omasid ja nad elavad maailmas, millega vanemad inimesed kokku ei puutu. Meemid, snapid, staatuseuuendused on igapäevane osa nende elust. Mõnikord teatakse, mida teeb sõber Austraalias kiiremini kui seda, mida teeb kursakaaslane. See ei tähenda aga, et nad oleksid päriselus kohmetumad või ei suudaks suhelda. Nende sotsiaalne võrgustik on laiem, kuid siiski on neil ka palju sõpru, kellega päriselus aega veedetakse ja kelle peale saab loota.

5. Noored on endiselt valmis töötama

Tänapäeva noored on samamoodi valmis töötama nagu 15 aastat tagasi. Erinevuseks on ehk motivatsioonid. Varem olid noored valmis töötama ka siis, kui töö neid ei kõnetanud, nad tegid seda kohusetundest ja distsipliinist. Tee tööd, siis tuleb ka armastus. Nüüd on aga oluline, et noored näeksid enda töö mõtet, nad tahavad aru saada, kuidas nad panustavad, milline on töö tulemus ja kasu. Tööandja peab olema suuteline müüma oma pakutavat töökohta ja selle tähtsust.

6. Ei tea endiselt, mida nad oma eluga teha tahavad

USA ülikoolides on esimesed aastad pühendatud üksnes sissejuhatavatele loengutele. Alles peale mõnda semestrit valitakse täpsem eriala. Eestis peab juba gümnaasiumi lõpus tegema otsuse, mis mõjutab tervet tulevikku – mis eriala õppida? Paljud teevad selle otsuse vanemate ja sõprade soovituste põhjal, mitte sügava seesmise veendumuse ajel. Seetõttu pole harv olukord, kus noor tegelikult oma õpitavat eriala ei armasta, lõpetab selle vaid „paberi pärast” või muudab eriala. Sama kehtib ka tööturule sisenemisel. Kiiresti võib selguda, et tegelikult polegi see üldse töö, mida teha tahetakse. 

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kindlasti ei ole tänapäeva noored kuidagi silmnähtavalt halvemad või ka paremad. Nad on teistsugused, neid on mõjutanud varasemast erinev keskkond ja ühiskond ning ka neil on omad tugevused ja nõrkused. Tööandja roll on need ära tunda ja enda kasuks tööle panna.

Osale arutelus

  • Andres Märtin, müügikoolitaja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Sekretäri sotsiaalmeedias

RSS

Peopaik

Krahv Mannteuffeli suvemõis (Kursi jahiloss)

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahelisel alal on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Mannteuffelile kuulunud suvemõisa peahoone aastast 1888, rahvasuus tuntud kui Kursi jahiloss. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks, ajaloole on väärikas koht tuttav juba 130 aasta jooksul.

Tallinna Õpetajate Maja – väärikas peo ja koolituskoht vanalinna südames

Tallinna Õpetajate Maja on raekoja platsi ääres asuv kolmest majast koosnev kompleks, kus on võimalik korraldada pidusid, konverentse, koolitusi, vastuvõtte, kontserte ja palju muud.

Küsitlus

Kuidas Sinu firmas suvepäevi peetakse?

  • Kahepäevased suvepäevad linnast eemal
    28%
    28%
  • Ühepäevased suvepäevad linnast eemal
    17%
    17%
  • Meeskonnaüritus töökoha lähedal
    10%
    10%
  • Suvepäevi ei peeta
    45%
    45%

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Teabevara