3. aprill 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miks peaks kiiremini lugema?

Foto: Raul Mee
Lugemise vajalikkuses ei kahtle tõenäoliselt keegi. Tänu lugemisvõimaluste avardumisele kulutame silmadega erinevate tekstide töötlemiseks iga päev märgatavalt rohkem aega kui kümmekond aastat tagasi.

Kuigi telefoniekraanilt sõnumite, Facebooki postituste, uudiste või e-kirjade päiste lugemine ei tundugi justkui meie jaoks enam nagu „päris“ lugemine olevat. Kui ikka paberipatakas või raamat käes, siis alles toimub õige lugemine! Ajul aga ei ole vahet, kust kaudu info temani jõuab.

Kui silmad töötlevad infot, siis aju annab sellele tähenduse. Ja seepärast koosnebki lugemine kahest olulisest osast – kiirusest ja arusaamisest. Esmapilgul tundub täiesti loogiline olevat, et mida kiiremini loeme, seda vähem aru saame. Kiiresti silmadega tekstist üle libistades suudame märgata ainult üksikuid sõnu ja sisu jääb tervikuna arusaamatuks. Tegelikkuses ei ole aga probleem niivõrd kiiruses, kui keskendumises. Kui tekitada lugemiseks sobiv keskkond, suudavad inimesed kiirema tempo juures palju rohkem infot omandada, kui mugavas ja aeglases tempos. Peamine põhjus sellel on see, et mõõdukalt kiires tempos lugedes ei jõua meie aju hakata mõtlema muid mõtteid. Me suudame palju rohkem mõttega kohal olla ja teksti sisu oma ajus töödelda.

Teine oluline soovitus loetu paremaks mõistmiseks on see, et lugemise ajal ei tohi kunagi mõelda selle peale, mida just lugesid.

Kes nüüd seda lauset suutis mõttega lugeda, siis neil kindlasti on otse ees praegu suur „küsimärk“! Mis mõte siis üldse lugeda on, kui ma ei mõtleks selle peale, mida ma loen?!

Kordan: lugemise ajal ei tohi kunagi mõelda selle peale, mida just lugesin. Toonitan – lugemise ajal. Loetu peale võib mõelda ainult pausi ajal, mitte sellel ajal, kui silmad uut infot töötlevad.

Mis omakorda tähendab seda, et efektiivne lugemine koosneb pidevatest pauside tegemisest. Ja need ei ole mitte aja liigseks kulutamiseks, vaid eelneva kordamiseks. Aju suudab salvestada ainult pausi ajal, mitte info töötlemise ajal.

Seda me nimetamegi efektiivseks lugemiseks. Lugedes kiiresti, tehes kordamiseks pause, saame kiiremini loetud ja jääb rohkem meelde.

8. mail korraldab Äripäeva Akadeemia koolituse, kuidas kiiremini ja tõhusamalt lugeda. Lisainfot vaata SIIT!

Autor: Tauri Tallermaa, mälutreener aastast 2002

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700