Autor: Mait Kraun • 27. august 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgnevalt avaldame täismahus Amy Morini arvamusartikli, mis ilmus portaalis Inc:

„Ma ei suuda oma aju välja lülitada. Ma muretsen nii palju, et praegusele tegevusele pole võimalik keskenduda,“ ütlevad inimesed. Ma kuulen terapeudina selliseid kommentaare igapäevaselt. Tihtipeale muretsetakse raha pärast ning kujutatakse endale ette kõige hullemaid stsenaariume. See tekitab ärevust.

Minevikust mõtlemine ja tuleviku pärast muretsemine tekitavad olukorra, kus praeguses hetkes pole võimalik olla. Tagajärg on see, et muretsemine hakkab kõiki sinu eluvaldkondi mõjutama.

See võib rikkuma hakata ka sinu suhteid. Kui sa oled pidevalt häiritud ning tood välja põhjuseid, miks miski ei tööta ja tõenäoliselt viltu veab, siis muutuvad sinu ümber olevad inimesed kurnatuks.

Hea uudis on aga see, et olemas on üks lihtne strateegia, mis võimaldab muretsemise kontrolli all hoida. See võib tunduda ebaloomulik, aga see tõesti töötab.

Võta omale aega muretsemiseks

Suurem osa muretsejaid, kes mu kabinetti sisenevad, tahavad oma probleemi kiiresti lahendada. Ma ei süüdista neid – muretsemine võib sulle pikaajaliselt väga kehvasti mõjuda.

Olemas on mitmeid kognitiivseid strateegiaid, mis võimaldavad muretsemist vähendada. Üks efektiivsemaid viise on graafiku loomine muretsemiseks. See tähendab, et sa võtad iga päev 30 minutit selleks, et asjade üle muretseda. Kirjuta see oma kalendrisse ja lisa see oma kavva. Proovi seda teha iga päev näiteks kell 8 õhtul.

Kui sa märkad, et hakkad muul ajal muretsema, siis tuleta endale meelde, et sul on selle jaoks iga päev eraldi aeg. Pool tundi peaks ju olema piisav, et kõik oma muremõtted ära mõelda.

Kui jõuad oma päevaplaanis muretsemiseni, siis muretse nii palju kui tahad. Istu maha ja mõtle oma murede peal. Või kirjuta need üles. Ise otsustad.

Kui 30 minutit on läbi, siis naase oma igapäevaasjade juurde. Kui sa selle omale sisse harjutad, siis ongi võimalik muretseda päeva jooksul ainult 30 minutit.

Miks see töötab?

Mitmetest uuringutest on selgunud, et muretsemiseks aja võtmine on efektiivne viis, kuidas muretsemist vähendada. Enamus uuringuid leidis, et inimesed kogevad kergendustunned juba paari nädala möödudes.

Penn State’i teadlaste poolt läbi viidud uuringus jagati inimesed kahte gruppi. Ühele grupile öeldi, et nad paneksid muretsemise oma ajakavasse. Teisele grupile öeldi, et nad muretseks edasi nagu tavaliselt.

Need, kes muretsemise ajakavasse panid, kogesid ärevuse märkimisväärset vähenemist (võrreldes teise grupiga). Lisaks sellele magasid nad paremini (unetus on tihtipeale seotud ärevusega).

Miks see töötab? Üks põhjus on see, et muretsemisel pole mingeid piire. Sa võid sama asja pärast muretseda terve oma elu. Sa võid igal ajal leida lõpmatult asju, mille pärast muretseda. Selle meetodiga treenid ennast muretsema vaid 30 minutil päevast.

Lisaks sellele on tõenäolisem, et leiad oma muredele lahenduse, sest sa tead, et aega on ainult 30 minutit.

Kuidas alustada?

Allpool on kiired ja lihtsad strateegiad, kuidas muretsemise arvelt aega kokku hoida:

1. Võta omale iga päev 30-minutiline aeg muretsemiseks

2. Proovi iga päev samal ajal muretseda ning ära tee seda vahetult enne magamaminekut

3. Proovi oma mõtlemist jälgida. Kui sa hakkad muul ajal muretsema, siis tuleta endale meelde, et praegu pole mõtet seda teha.

4. Kui muretsemise aeg algab, siis võta stopperiga aega ning lõpeta täpselt 30 minuti möödumisel

5. Kirjuta oma mured päevikusse üles. Võid nende peale ka lihtsalt mõelda

6. Jätka praktiseerimist ja peagi muutuvad mured palju väiksemaks osaks sinu päevast

Tõenäoliselt märkad muutusi juba kahe nädala möödumisel. Sul on parem olla ja sa magad paremini. Põhjus peitub selles, et muremõtted ei röövi enam terve päeva jooksul su energiat.

Artikkel on ilmunud Äripäevas.