12. september 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Foto: Scanpix/Panthermedia

Kuidas eesmärgipäraselt kurta?

Kurtmine lihtsalt kurtmise pärast ei paranda vaimset tervist ega vähenda stressi. Selleks, et midagi muutuks, peame me välja pakkuma konstruktiivse ettepaneku, mitte pelgalt virisema selle üle, mis ei meeldi.

Jäta emotsioonid kõrvale

Räägi faktidest. Kui võimalik, jäta emotsioonid kõrvale. Selle asemel, et kaevata, kuidas sind ärritab tiimikaaslane Mari, selgita, kuidas tema käitumine töö tulemust mõjutab. “Selleks, et kiiremini projektiga valmis jõuda, vajan ma...” võetakse palju paremini vastu, kui “Ma enam ei suuda!”

Juhid soovivad, et töötajad tunneksid ennast hästi, aga nad tahavad ka, et töö oleks tulemuslik. Nii et kui esitad konstruktiivse ettepaneku, siis räägi, kuidas tööd või äri parandada. Näita, et oled meeskonnamängija ning keskendud ühisele edule.

Arvesta suhetega

Me peame arvestama, et meie sõnum võetakse vastu erinevalt, olenevalt sellest, milline on meie suhe teise osapoolega. Me peame arvestama ka teise inimese emotsionaalset seisundit.

Sõbra puhul me saame rõhuda meie lähedastele suhetele. Ta on rohkem valmis kuulama ja meie tagasisidet arvestama, kui me meenutame, kui pikka aega me juba head sõbrad oleme.

Töötaja võib olla vastuvõtlikum, kui ta mõistab, et juht näeb temas suurt potentsiaali ning soovitatud muutusi tehes liigub ta karjääris positiivses suunas.

Kasuta hamburgeri-meetodit.

Me peaksime seda meetodit kasutama alati, kui anname tagasisidet. Alusta positiivsega, siis tee konstruktiivne ettepanek millegi muutmiseks ning seejärel lõpeta uuesti positiivsega.

Positiivsed avaldused peaksid olema siirad, muidu ei kuula teine osapool huviga. Isegi kui keegi on mingi väga suure eksimuse teinud, võis ta ülesande sooritamisel kõvasti vaeva näha. Nii et enne rahulolematuse väljendamist võid alustada nii: “Ma näen, et sa oled palju pingutanud.”

Mis on selles minu jaoks kasulikku?

Täiskasvanud inimesed lähtuvad sageli “mis on selles minu jaoks kasulikku?”-printsiibist. Me soovime teada, kuidas nõuanne on meie jaoks kasulik. Kui ütled sõbrale, et ta käitub liiga enesekeskselt, siis rõhutades, et soovid talle head, et ta ei rikuks oma suhteid, võid saada ta kuulama ning sinu nõuannet arvesse võtma.

Kui näed, et kolleeg teeb midagi sellist, mis võib talle maksta töökoha, siis öeldes, et oleksid soovinud, et keegi oleks sinule sama nõu andnud, kui sa ettevõttesse tööle tulid, võid panna ta kuulama ilma kaitsepositsioonile asumata.

Võti on selles, et näitaksid, et sinu tagasiside eesmärk on teist inimest aidata. Kui võimalik, siis rõhuta, et sinu sooviks ei ole teda solvata ning kui olukord oleks vastupidine, siis tahaksid, et keegi sulle sama ütleks.

Tõhus kurtmine on tervisele hea!

Kurtmine on tervislik, kui probleem häirib sind nii palju, et see segab und ning selget mõtlemist. Me ei tohiks varjata füüsilist valu ning vältida arsti juurde minemist. Samamoodi ei tohiks me ignoreerida, kui miski tekitab meile emotsionaalset stressi, eriti kui selle välja rääkimine võiks tuua abi. Peaksime seda tegema aga sellisel moel, et see on tulemuslik kõigi jaoks, kes on olukorras osalised.

Enamus probleeme suhetes, olgu see töös või eraelus, saavad alguse kommunikatsiooniprobleemidest. Ning väga sageli peale seda, kui mõlemad osapooled on selgelt väljendanud oma tundeid, ütleb keegi neist, et nad oleksid võinud juba varem sellest rääkida.

Räägi õigele inimesele

Kui kurdad valele inimesele, võid teha olukorra halvemaks, kui see juba on. Kujuta ette, et oled stressis sellest, kas kliendile lubatud töö saab valmis nii nagu lubatud. Kui sa kurdad seda kliendile ja jagad temaga oma muret, kui ülekoormatud sa oled ning et kahtled, kas sul on ressurssi tööd kvaliteetselt teha, kaotab klient sinu vastu usalduse. Isegi kui hiljem on sinu töö tulemus väga hea, mõtleb ta ikkagi, et sul ei olnud usku protsessi või oma oskustesse ning tellib järgmine kord mujalt.

Pea meeles viie reeglit

Sa pole kindel, kas tasub probleemne teema üles võtta? Küsi endalt: “Kas see asi häirib mind viie minuti pärast? Viie tunni pärast? Viie päeva pärast? Viie kuu pärast? Viie aasta pärast?”

Kui teema ei häiri sind enam viie minuti või - tunni pärast, siis las jääda. Aga kui miski mõjutab sind päevi, nädalaid ja kuid, siis tasub teisega rääkida ning oma tundeid ja mõtteid konstruktiivselt jagada, et olukorda lahendada edasiviival moel.

Allikas: Psychology Today

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700