Autor: Maris Meiessaar • 19. november 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Foto: Unsplash.com

Kolm pehmet oskust, mis kohe käiku lasta

Omadused, mis teevad kellestki suurepärase programmeerija või finantsisti ei ole samad, mis panevad inimese karjääriredelil tõusma või loovad usalduslikku õhkkonda, milles viibijad siniseid stressilehti ei võta.

Kaaslastega hästi läbi saamise oskuse lihvimine võib olla just see, mida sinu karjäär vajab, sõnab koolitaja Jae Ellard ajakirja Mindful vahendusel. „Mõtle inimestele, keda sa kõige enam imetled. Mis omadused neil on?” küsib Ellard ja vastab, et tõenäoliselt on need iseloomuomadused, nagu empaatilisus, usaldusväärsus, hea kuulamisoskus, kannatlikkus, positiivne suhtumine ja paindlikkus.

Tööandjad otsivad olla oskajaid

Oskused, millel rajaneb edukas karjäär ei pruugi olla samad, mis teevad inimesest eduka programmeerija, eelarve koostaja või disanieri. Ja neid oskusi tihti ei õpetada koolides ja ametialastel koolitustel. Ometi otsivad tööandjad just nende oskustega töötajaid aina enam ja enam, märgib Ellard. „Need on inimesed, kellel on inimestega olemise oskused – lisaks spetsialiseerunud tegemise oskustele, mida on vaja töö ära tegemiseks.” Ellard viitab, et oskus olla tähendab seda, et peale selle, et töö saab tehtud, toob töötaja kolleege üksteisele lähemale ja loodud positiivsest õhkkonnast võidavad kõik. Hea uudis on see, et oskus olla on õpitav ja Ellardi sõnul võiks alustada kolme harjumuse välja kujundamisest.

Märka tähelepanu hajumist

Märka seda, kui sa pole kohal: sinu tähelepanu hajub koosoleku ajal või logid päeva jooksul juba kaheksandat korda Facebooki. Tähelepanu hajumise märkamine treenib teadlikkust hetkest ehk keskendumisvõimet. Mida rohkem seda teha, seda lihtsamasks see muutub. Tähelepanu hajudes saad selle leebelt tagasi konstruktiivsele liinile suunata. Ka teised märkavad seda.

Kaalu oma sõnu

Enne kui midagi ütled, peatu korraks ja mõtle, kas ikka tasub öelda. Enne kõnelemist hästi korraks oma mõttelõnga katkestamine treenib oskust aru saada, kas just praegu on õige aeg, koht ja seltskond, kus pähe tulnut välja öelda. Samuti paraneb autentsus, sest vastuse saab küsimus, kas ma tõesti tahan seda öelda. Kommunikatsioon saab nii selgem ja kõneleja ise paistab usaldusväärse inimesena, kes mõtleb, mida ütleb.

Ole siiras

Harjuta lauseid nagu „Ma ei tea” ja „Mul oleks abi vaja”. Märka, kui sinus tekib vajadus kõike ise teada ja kõik ise ära teha. Proovi, mis juhtub, kui küsid abi. Enda haavatavaks tegemise oskus on väga alahinnatud. Üks välja öeldud „Ma ei tea” säästab tihti aega ja energiat, sest viib kohe asja tuumale jälile. Lisaks ehitab kolleegidevahelist usaldust ja loob õhkkonna, kus kõik teavad: siin ollakse üksteisele toeks.

Allikas: Firmapidu

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700