Autor: Sekretär.ee • 20. oktoober 2020

Jyväskylä, Tampere ja Deakini ülikoolide koostöös tehtud uuring näitas, et läbipõlemine ei kujune kõigil töötajatel ühtemoodi. Uuringus selgus kaks erinevat läbipõlemise arengukäiku.

Uuringus jälgiti 169 osalejat kaheksa aasta jooksul. Osal uuritavatest töötajatest algasid probleemid kurnatusest, millele järgnes küünilisus oma töö suhtes ja professionaalse enesehinnangu langus. Teisele osale olid omased küll küünilisus ja professionaalse enesehinnangu langus, aga väsimust ja kurnatust kogu uuringu ajal märkimisväärselt ei esinenud.

Teadlased märgivad, et professionaalse enesehinnangu langus on põhiline läbipõlemise sümptom ja see tekib samal ajal küünilisuse kasvuga. Tööheaolu seisukohalt on oluline roll töö nõudmistel ehk pingetel ning töö ressurssidel. Töö nõudmised (näiteks liiga suur töökoormus, pingelised tähtajad, vähene toetus jne) vähendavad tööheaolu. Töö ressursid (näiteks võimalus oma töös ise otsuseid ja valikuid teha, juhi toetus, hea koostöö kolleegidega jne) jällegi kasvatavad tööheaolu.

Uuringus selgus, et kui töö nõudmised on suured, siis see tekitas kurnatuse, mille tulemusena tekkisid ka teised läbipõlemise sümptomid. Kui aga töötaja jaoks oli töös vähe ressursse, siis oli läbipõlemisele iseloomulik suur küünilisus ja vähehenud professionaalne efektiivsus, aga kurnatust märkimisväärselt ei esinenud.

Kui siiani oli üheks esmaseks läbipõlemise sümptomiks peetud väsimust, siis selle uuringu valguses peaks juhid tõsiselt suhtuma küünilisse hoiakusse ning eneseusu langusesse ja võtma seda kui ohumärki läbipõlemisele.

Teadlaste sõnul tuleb märksa enam tegeleda läbipõlemist ennetavate meetmetega, näiteks optimaalse töökoormuse, tööst taastumise ning mõistliku tööajaga. Vähendamaks küünilisust ja madalat professionaalse enesehinnangu langust, tuleks töötajatele anda enam võimalusi oma tööd juhtida ja otsuseid vastu võtta.

Allikas: tööheaolu.ee