Autor: Joonatan Vinkel • 11. juuli 2023

Tõenäoliselt on kõik tööandjad puutunud kokku inimeste vastumeelsusega kontorisse naasta. Jõuga sundimine võib anda vastupidise efekti – rahulolematu inimese produktiivsus langeb või hakkab ta otsima paindlikumat tööandjat.

Rahvusvahelise töökeskonna nõustamisettevõtte Unispace uuringust selgus, et peamised põhjused, miks kontorisse enam iga päev minna ei taheta, on lihtsam töö- ja pereelu ühildamine, töölesõitmisele kuluva aja ja raha kokkuhoid ning vähem segavaid tegureid. Ka Eestis on palju nn kontoripõgenikke, kes on oma elu kodust töötamise või hübriidtöö järgi kohandanud ning selle mugavuste ja eelistega harjunud ega taha enam n-ö vana formaadi juurde tagasi pöörduda.

Kontorisse naasmine ei tekita ärevust ainult töötajates, vaid ka juhtides, kellest 65% väljendas uuringus selle suhtes ebakindlust. Laud-ja-tool-tüüpi kontorid ei motiveeri ega meelita inimesi tagasi ning ühtlasi ei anna enam ka erilist lisaväärtust.

Mida uuring ütleb?

Vastupidiselt levinud arvamusele on nooremad inimesed parema meelega valmis kontorisse naasma. 69% 18–34-aastastest eelistaks kontorisse kas täielikult või osalise ajaga naasta. Mida vanemad on inimesed, seda väiksem huvi. Noored näevad suhtluses ja ühistöös rohkem väärtust ning ka paremaid võimalusi isiklikult areneda ja karjäärialaselt edeneda.

Unispace viis oma üleeuroopalise uuringu läbi 3000 töötaja ja 2750 tööandja seas. Selgus, et kaks kolmandikku töötajatest ei taha enam iga päev kontorisse tagasi minna.

Ühest küljest hindas 58% inimestest, et kaugtöö suurendab meeskondade produktiivsust. Samas leidis 81%, et kodus töötamine piirab isiklikku arengut – võimalust saada ametikõrgendust või palgatõusu. Parima lahendusena nähakse hübriidtööd ja 77% hindas, et kontoris võiks vähemalt kahel päeval nädalas käia.

Kaugtöö suurteks eeliseks peetakse töö- ja eraelu ühildamise paindlikkust, privaatsust, kodust vaikset töökeskkonda ja erineva eesmärgiga tööalasid.

Uuringust selgus, et peaaegu kõik – täpsemini 95% töötajatest – soovivad, et kontoris tehtaks füüsilisi muudatusi. Kõikjal Euroopas sooviti eraldatud alasid, kus saaks keskenduda ja kolleegidega koos töötada. Tahetakse ruume, mis soodustaks sidemete loomist – igatsetakse töötamise sotsiaalset aspekti, mis jääb kodus töötades kättesaamatuks. Eraldi märgiti ära kohviku-stiilis alad, mis pakuks töötajatele rohkem valikuvabadust.

Samuti soovitakse rohkem privaatseid tööalasid, mis aitaksid süveneda. Ka ihalus välialade ja avarate ruumide järele annab tunnistust millestki, millest kodus puudust tuntakse või mida hinnatakse.

Tasub meeles pidada, et motivaatorid olid riigiti veidi erinevad. See tähendab, et enne kontoris muudatuste tegemist tasub oma töötajaid küsitleda ja lõplikke otsuseid tehes ka nende arvamusega arvestada.

Lihtsalt käimise kohast ei piisa

Softrendi klientide tagasiside põhjal usun, et hübriidtöö on tulnud, et jääda, kuid kontorid ei kao kusagile. Muutunud on töötajate ootused kontori funktsioonidele ja sellest lähtuvalt tasuks üle vaadata ka kontori kujundus.

Kontor pole enam koht, kuhu lihtsalt tulla. Kontoripõgenike tagasimeelitamiseks peab neile pakkuma varasemast erinevat lisaväärtust.

Kontoritöö üks peamisi eeliseid on koostöö. Kui toas istutakse üksi või paari kolleegiga, siis inimesed ei tunneta, et neil oleks erilist põhjust kontorisse tulla. Suuremaks sünergiaks tuleks kontori olemasolev ruumi- ja mööblilahendus üle vaadata – kas see toetab kolleegidevahelist formaalset või mitteformaalset koostööd. Ning vajadusel kavandada vastavad muudatused.

Muutunud keskkonnale vastav kontor peaks rohkem toetama töötajate ootusi ja soove efektiivseks töötamiseks kontorikeskkonnas – süvenemisala privaatseks töötegemiseks ja erinevat liiki koosolemisalasid, kus viia läbi formaalseid koosolekuid ja pidada dialooge ning vabamas vormis edendada kollegiaalset lävimist ja seeläbi toetada organisatsioonikultuuri.

Inimeste tagasimeelitamiseks tasub esmajärgus kaaluda kahte tegevust. Esiteks tuleb inimestele näidata eeliseid ja luua tingimused, et koostööl oleks kontoris suurem roll – luua paremad võimalused kolleegidega koostööks ja suhtluseks. Samuti tekitada privaatsed töötamise võimalused ja tsoonid nii, et lärmakamad tegevused ei satuks vaiksete aladega kõrvuti. Teiseks saab küllalt lihtsalt pakkuda kodukontori mugavusi, mis teeb tagasituleku sujuvamaks.

Viimase osas on suur trend nii üle maailma kui ka Eesti kontorites privaatsuse suurendamine, müranivoo vähendamine ja koduse mugavuse lisamine. Selleks kasutatakse näiteks ruumijagajaid, mürasummutavat mööblit, toataimi ning kodusema joonega pehmet mööblit, mis ei nõuagi väga suurt ümberehitamist, aga annab vanale kontorile uue sisu.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Personaliuudised.