Autor: Fred Moritz • 5. september 2023

Mis on boreout?

Enne kui räägime boreout’ist, on oluline aru saada, miks see on läbipõlemise vastand. Läbipõlemine juhtub pideva tööstressi tagajärjel, kui inimene on emotsionaalselt või füüsiliselt konstantselt kurnatud. See toob endaga kaasa kriitilisuse, huvi kaotuse töö vastu, kergesti ärritumise, energia ja keskendumisvõime kaotuse. Neid nii-öelda sümptomeid on palju, mis võivad lõppkokkuvõttes viia tõsisemate terviseprobleemideni. Läbipõlemine on tihtipeale põhjustatud sellest, et töökoha nõudmised või ootused on liiga kõrged võrreldes töötaja oskuste ja eelistustega.

Boreout juhtub vastupidisel puhul, kus töökoha nõudmised on väga madalad, kuid inimese enda oskused ja eelistused väga kõrged. See toob endaga kaasa inimese rammestumise, töötaja ei õpi uusi asju, ei pane end proovile ega tunne, et saavutaks midagi erilist. See on kombinatsioon igavustundest, kulumistundest ja väljakutsete puudumisest. Selle all kannatavate inimeste päevad venivad jube aeglaselt ning peas kummitab, kui mõttetu ja tähendusetu kõik tundub. Töökoht lihtsalt ei stimuleeri. Väga tihti lõpetab töötaja ka uute stimuleerivate tööülesannete otsimise või n-ö väljamõtlemise.

Eriti kiiresti kustuvad leegid kaugtöö tegijatel, kuna nende tööpäevad kipuvad rutiinseks muutuma. Kui töötajad ei õpi pidevalt toimuvatest koosolekutest midagi uut või teevad üht ja sama tööd liiga palju kordi järjest või kui neil ei ole piisavalt otsustus- või vastutusvõimalust, on tagajärjeks inimene, kes hakkab kaaluma uue töökoha leidmist puhtalt igavusest.

Kui töötaja ei mõtle pärast oma leegi kustumist töökoha vahetusele, võib ta muutuda ka lihtsalt vähem väärtuslikuks meeskonnaliikmeks, kes teeb oma tööd kireta, hooleta ja aeglasemalt. Kustunud leegiga töötaja võib muuta töökeskkonna halvemaks ja mõjutada ka teiste töötajate motivatsiooni taset.

Boreout võib olla tervisele ohtlikum kui läbipõlemine

Krooniline igavustunne tööl võib uuringute kohaselt viia depressiooni, ärevuse, stressi, unetuse ja ka halbade elukommeteni, mis tulevad töölt koju kaasa. Paljud ei tea, et tööl igavlemine võib olla nõnda sügavate tagajärgedega.

Boreout võib tekitada töötajatel kodus kättemaksva prokrastineerimise (ingl. k revenge procrastination) ehk soovi järgmist (töö)päeva edasi lükata unetundide arvelt. Töötaja teeb kodus ükskõik mida, peaasi, et ei peaks magama ja hommikul tööle igavlema minema. Halva une tõttu on töötaja ka hooletum ja tööl kehvema tujuga.

Kuidas boreout’ist välja tulla?

Selleks peaksid maha pidama ühe vestluse iseenda ja oma tööandjaga. Alusta iseenda oskuste hindamisest ja tuleviku suuna planeerimisest – mis on see, mis paneb su silmad särama, ja milliseid ülesandeid täites oled avastanud end FLOW’s?

FLOW on ideaalne tasakaal töökoha ootuste ja inimese oskuste vahel – inimene rakendab ennast töökoha täitmisel nõnda, et ta tunneb, et ta saab sellega hästi hakkama ja areneb. Ta ei ole ärevil, ei tunne igavust ega kulumist. Oled kindlasti mõnda ülesannet täites tähele pannud, et aeg justkui lendab – see ongi just see FLOW-tunne.

Mida saad praegu teha, et boreout’i vältida?

• Tööandja võib aidata tööülesanded kriitilise pilguga üle kontrollida ja leida nende täitmiseks sobivamad inimesed, andes sulle sinu potentsiaali toetavaid ülesandeid nende asemel.

• Kui võimalik, siis jaota igavad ülesanded päeva peale nõnda, et sa ei peaks neid pikalt järjest tegema. Paiguta osa neist hommikusse ja jäta osa õhtusse, kus loovam pool ajust on juba väsinud.

• Kui Su tööaeg on paindlik, siis kaalu ka töö keskel pikema pausi pidamist, kus saad tegeleda muude asjadega ja hiljem värske peaga jätkata.

• Paljudes töökohtades on võimalik kasutusele võtta ka tööülesannete roteerimine, mis aitab töötajaid nürideks ülesanneteks vaimselt ette valmistada ja annab neile selge ajaraami, millal võib oodata teist laadi ülesandeid.

• Sea endale selged ja väljakutsuvad eesmärgid.

• Otsi võimalusi oma oskusi arendada.

• Tee kolleegidega rohkem koostööd, et igavad ülesanded huvitavamaks muuta.

• Loovamad tööandjad võivad kaaluda ka job crafting’ut. Job crafting tähendab võimalust töötajal iseenda töökorraldus ümber teha, et see sobiks paremini ta huvidega. Oluline on siinkohal, et töökoha fundamentaalne eesmärk saaks endiselt täidetud, aga tööandja tagab lihtsalt töötajale vabaduse muuta protsess enda jaoks huvitavamaks.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Personaliuudised.