Autor: Marika Raiski, CoachMe juhtimis-coach (PCC) • 17. oktoober 2023

Kui tavapäraselt mõeldakse, et katseajal või pikema karjääri jooksul on töösuhte lõpetajaks juht, siis tegelikult juhtub tihti ka nii, et töötaja langetab otsuse, et see töö, juht, kollektiiv või organisatsioonikultuur pole ikkagi tema jaoks.

Neid põhjuseid, miks tekivad mõtted n-ö lahkumineku ehk töösuhte lõpetamise kasuks on mitmesuguseid, olgu selleks siis muutused töö- või palgatingimustes, ametiprofiili teisenemine, organisatsioonikultuuri paigalseis või liikumine suunas, mis töötajat ei rahulda, juhi või töötaja käitumine, motivatsiooni kadumine. Üks mis on kindel – kui juhil tekib tunne, et ta läheb igal õhtul „magama“ koos tiimiliikmega või tekib töötajal sama tunne juhi asjus, on aeg tõsiselt järele mõelda, kas see koostöö on ikka jätkusuutlik ja edasiviiv.

Töötajaga lahkuminekuks ongi parim ja kõige õigem aeg, kui avastad end igal õhtul n-ö koos töötajaga (või siis juhiga) voodisse minemast. See tähendab, et kannad mõtetes kaasas temaga seotud teemasid ka töövälisel ajal ja õhtul enne magama jäämist võid leida end mõtisklemast, mida pihta hakata või kuidas tema töömotivatsiooni tõsta.

Otsus eri suundades liikuda võib sündida katseajal ja seda mõlematpidi – juht võib otsustada, et töötaja pole ametisse sobilik, või töötaja otsustab, et ei soovi seda tööd ikkagi teha või sellesse organisatsiooni jääda. See võib juhtuda karjääri jooksul, kui tekib väsimus tehtavast tööst ja ettevõttes pole sobilikke edasiarengukohtasid.

Lahkuminekuid ei peagi kergelt võtma

Niisugused vestlused pole kunagi kerged ja nad ei peagi seda olema, sest tegemist on oluliste ja inimeste elukäiku puudutavate otsustega. Kui sellist teemat kergelt võtta, on ilmselgelt tegemist juba empaatia vähesuse või kaoga. Samas ei ole siin ka ülearu suurt draamat ega maailma lõppu, sest iga edasiminek tähendab uute võimaluste avanemist.

Kui tööandja ja töötaja lähevad lahku juba katseajal, tundub see esmapilgul raske ja pingelise teemana, mida vastastikku lõpuni käsitleda. Kuid tasub mõelda, et katseaeg ongi tööandjale ja töötajale päriselt mõeldud selleks, et mõlemad pooled saaksid enda jaoks lahti mõtestada, kas see on töö, mida töötaja soovib teha, kas see organisatsioon vastab inimese ootustele, kas on näha, et koostöö tiimiliikmete ja juhiga sujub ning on perspektiivis tulemuslik.

Põhjuseid, miks katseajal lahku minnakse võib olla teisigi. Kõige esimesed kohad, kus töövestluste ajal puusse pannakse, on ootuste lahtirääkimata jätmine, vale ettekujutuse loomine tööülesannetest või -tempost, petlik pilt organisatsioonikultuurist või juhist. Kuni selleni välja, et tiimis võib olla toksilise iseloomuga töötaja, keda pole minema saadetud. Või töötaja, kes suudab ära teha vähe, kuid palka saab sama palju kui teised. Inimesed soovivad alati, et neid koheldaks võrdselt, ja ebaõiglus võib tekitada soovi teise organisatsiooni liikuda.

Head suhted tiimis on need, mis on hügieenifaktor selleks, et inimesed sooviksid organisatsioonis pikemat aega töötada. Tugevad suhted tiimiliikmete vahel tõstavad töötajate kaasatust ja moraali. Inimene on sotsiaalne olend ning heade suhete korral on ta valmis kordades enam tegema koostööd, teisi toetama ja ühiseid eesmärke saavutama.

Kui tuua konkreetsemaid näiteid, siis karjääri jooksul olen kohanud juhtumeid, kus juht ütleb, et sel ametpositsioonil on võimalik teha hübriidtööd, kuid pärast nõuab pidevat kontoris käimist. Lause, mille juht välja tõi, oli seejuures vägagi koomiline: „Kuidas ma tean, et sa tööd teed, kui su tool tühi on?“. Väga paljude töötajate tänaseks ootuseks on võimalus teha kaug- ja hübriidtööd ning eriti on see nooremate põlvkondade ootus. Seega pole mõtet olla tööintervjuul n-ö kaval ja inimest enda juurde tööle petta, kui tegelikult seda võimalust pakkuda ei taheta.

Töövestluste ajal peab kandideerija saama potentsiaalsest tööst põhjaliku ülevaate. Pole mõtet lubada aeglases või normaalses tempos tööpäevi, kui on ette teada, et ettevõte on väga kiire tööstiiliga. Osale töötajatest ei sobi kiired muutused, vaid nad eelistavad rahulikke ja püsivaid tööülesandeid ning sellist tööviisi võimaldavaid ameteid on palju.

Võib ka juhtuda, et juht, ettevõte ja kolleegid sobivad väga hästi, kuid töö sisu, mida inimene tegema peab, ei sobi talle üldsegi. Midagi pole teha, sel juhul pole mõtet piinelda, vaid ongi mõistlik katseajal lahku minna.

Lõppkokkuvõttes on selge, et paari töövestlusega inimest lõpuni tundma ei õpi ja põhjalikumalt koos töötades võib selguda, et n-ö veregrupp juhi või mõne tiimiliikmega üleüldsegi ei klapi.

Veedame tervenisti kolmandiku oma ööpäevast töö juures, seetõttu on eriti oluline, et töö, mida tegema asud, sulle päriselt sobib. Iga töö juures on ülesandeid, mis ei pruugi olla kõige ägedamad teha, kuid üldvaates peab töö meeldima ja innustama ning pead tundma, et tahad selles valdkonnas suuri tegusid ära teha.

Töötajale aga peab sobima koostöö juhi ja tiimiga ning ka kolleegidega ettevõttes. Kui tööõhkkond on toksiline ega toeta inimese arengut, on samuti mõistlik üks sügavam mõtisklus ette võtta.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Personaliuudised.