Autor: Jaroslav Tavgen • 30. jaanuar 2024

Näiteks otsustas neljapäevase töönädala kehtestada tööhaldustarkvara arendav Eesti ettevõte Scoro. „See idee oli õhus juba mitu aastat ja 2022. aastal viisime selle plaani lõpuks ellu,“ ütles Scoro personalijuht Annika Albert. Alberti sõnul tegi Scoro seda töötajate tõhususe ja rahulolu suurendamiseks. „Usume, et neljapäevane töönädal on teadmustöötajate jaoks parem viis töö tegemiseks ning küsimus pole vähem töötamises, vaid efektiivsemalt töötamises" ütles Albert.

Nüüd, kus otsusest on möödas poolteist aastat, on Albert kindel, et ettevõte soovib selle praktikaga jätkata. „See oli kindlasti seda väärt: neljapäevasest töönädalast sai meie ettevõtte kultuuri oluline osa,“ lisas ta.

Albert sõnul kasvas pärast neljapäevase töönädala rakendumist ettevõttes vabadele töökohtadele soovijate arv. Albert on veendunud, et neljapäevane töönädal on tööturul uus trend.

Samas hoiatab ta, et neljapäevane töönädal pole ainuõige valik ning selle rakendamiseks peab organisatsioon hoolikalt valmistuma, sest lühema töönädalaga tulevad kaasa ka muutused.

Alberti sõnul valmistus Scoro üleminekuks kuus kuud. „Tegutsesid terved töörühmad, kes vaatasid läbi töölepinguid, analüüsisid koosolekuid ja muid aeganõudvaid tegevusi, tegelesid keskendumist soodustava õhkkonna loomise ning ka suhtluse tõhususe tõstmisega. Ei piisa sellest, et teha reede vabaks ja loota, et puhanud töötajal jõuab rohkem,“ kirjeldas Albert protsessi.

Atlasneti keeltekooli peamise omaniku Sergei Redki sõnul toob tööpäeva lühendamine ühe tunni võrra kaasa selle, et inimesed puhkavad rohkem, teevad vähem vigu ja nende tuju paraneb.

Töönädala pikkusega katsetab ka Atlasneti keeltekool: alates 1. jaanuarist on kooli kantselei üle läinud seitsmetunnisele tööpäevale, säilitades samas palga.

Õpetajaid see muudatus ei puuduta, nemad töötavad endiselt individuaalse graafiku alusel sõltuvalt koormusest. Kuid konsultantide, administraatorite ja raamatupidajate tööpäev on nüüd lühem. Atlasneti keeltekooli juhatuse liikme Sergei Redki sõnul saavad need spetsialistid oma tööga hakkama seitsme tunniga. Nädala peale saavad nad niimoodi vabaks peaaegu terve tööpäeva, mille jooksul nad saavad perega aega veeta.

„Inimesed puhkavad rohkem, teevad vähem vigu, tuju paraneb ja mulle tundub, et sellisest töökohast on rohkem põhjust kinni hoida,“ ütles Redki.

Kui tahate, siis tehke. Aga meid ärge sundige

Ehitusettevõtte Trev-2 Grupp juhatuse esimehe Sven Pertensi arvamusel võib lühendatud töönädal olla hea lahendus madala tööintensiivsusega üksikutele ettevõtetele, kuid kui seda riigi tasandil rakendada, toob see kaasa majanduse languse, investeeringute vähenemise, protsesside viivituse ja üldise tõhususe languse.

„Näiteks teedeehituses on oluline hooajalisus. Suvel, kui ilm on sobiv, töötavad ehitajad mitte kaheksa, vaid kümme tundi. Kui seda arvu vähendada seitsmele, siis ei jõua paljud objektid tähtajaks valmis,“ tõi Pertens näite.

Veel tõi Pertens tootmise näite: investorid on investeerinud tehasesse raha. Mida rohkem seadmed töötavad, seda rohkem see selle investeeringu tagasi toob. „Kui vähendada tööaega veerandi võrra, tähendab see tasuvuse langemist 20–25% võrra. See ei ole lihtsalt kasumlik,“ arutles Pertens.

Tema hinnangul ei ole õige ettekujutus, et töönädala vähendamine 20–25% võrra tõstab töötaja tõhusust ülejäänud ajal.

Pertens rääkis, et on arusaam, et töötaja on kolmandiku ajast intensiivselt tööga hõivatud. Veel kolmandik ajast teeb ta ka tööd, aga rohkem selle üle arutledes. „Ja veel kolmandiku ajast joob ta kohvi, ajab oma asju jne. Kui töönädalat lühendada, siis toimib see seadus samamoodi, see jaotatakse lihtsalt ülejäänud tööajale,“ leiab Pertens.

„Kujutage ette, mis juhtub, kui seda rakendada ametnike peal. Kui anname neile reedel vaba päeva, kas te arvate siis, et ülejäänud neljal päeval võtavad nad linlasi intensiivsemalt vastu? Või vastupidi, kõik jääb venima?" küsis Pertens. Ta lisas, et detailplaneeringute kinnitamine võtab mõnikord niigi seitse-kaheksa aastat aega. „Kas me tahame seda veel kahe aasta võrra pikendada?“

Oluline on tasakaal

Bolti presidendi Jevgeni Kabanovi sõnul on töönädala kestus tema jaoks teisejärguline küsimus. „Olen seadnud endale eesmärgiks saavutada maksimaalne tõhusus mitte nädala või kuuga, vaid aastaga. Ja selle jaoks on küsimus number üks töö ja eraelu tasakaal," rääkis Kabanov.

Ta lisas, et on väga oluline mitte üle töötada, kindlasti on vaja võtta puhkust, suhelda sõpradega, pühendada aega perele ja hobidele – klassikalised asjad. See o"n olulisem kui see, kui kaua tööpäev kestab,“ arvas Kabanov. Enda sõnul ei tööta ta ise rohkem kui kaheksa-üheksa tundi päevas.

Töönädala lühendamine on Kabanovi hinnangul keeruline küsimus. Selle variandi kasuks räägib seesama töö ja eraelu tasakaal. Ent tasuta pole seda tema sõnul võimalik saavutada. „Muidugi läheb mingi tootlikkus kaotsi. Ega siis asjata ei öelda, et kõva töö võidab talendi, kui talent kõvasti ei tööta," rääkis Kabanov.

"Ma arvan, et lõpuks sõltub kõik sinu rollist ettevõttes. Kui see on intellektuaalne töö, siis võib tootlikkus isegi tõusta, aga kui see on rutiinne ülesannete täitmine, siis vastupidi," arutles Kabanov.

Ta märkis, et töönädala lühendamise poolt tuuakse sageli välja argument, et programmeerijad ei jõua üle nelja tunni produktiivselt töötada. „Programmeerijana töötanud inimesena kinnitan, et see ei vasta tõele. Mul tuli vabalt välja kuus väga produktiivset töötundi päevas ja veel kaks nii-ja-naa,“ märkis Kabanov.

Paljud on proovinud

Maailma eri riikides on viidud läbi katseid tööpäeva lühendamiseks. Rootsis tekkis idee lühendada tööpäeva kuuele tunnile juba 70ndatel aastatel. Mitu erakonda on üritanud seda ka seadusandlikul tasandil heaks kiita. Toyota hoolduskeskus Rootsis läks 2003. aastal üle kuuetunnisele tööpäevale ja see näide inspireeris teisigi.

Nii viidi aastatel 2015–2017 Göteborgis läbi kaks aastat kestnud eksperiment, mille käigus hakkas 80 Svartedaleni hooldekodu õde töötama mitte kaheksa, vaid kuus tundi päevas, säilitades samal ajal oma palga.

BBC teatel olid tulemused vastuolulised. Ühest küljest olid õed muutusest täielikus vaimustuses ja nende töö efektiivsus tõusis. Lühenenud tööpäev võimaldas neil kogeda vähem stressi, töötajad võtsid vähem haiguslehti ja töötasid rohkem patsientidega. Patsientidele korraldatud erinevate tegevuste hulk kasvas lausa 85% võrra.

Teisalt aga saabus see õnn maksumaksjate arvelt: Göteborgi omavalitsusele läks programm maksma 1,3 miljonit eurot. Muu hulgas pidi linn palkama 17 lisatöötajat, mis suurendas palgakulu enam kui poole miljoni euro võrra aastas, kirjutab Business Insider. Mõned erakonnad nõudsid selle programmi ennetähtaegset lõpetamist, sest nende hinnangul ületasid kulud tulusid. Lõpuks töötas programm täies mahus kaks aastat, kuid hiljem seda enam ei jätkatud.

Möödunud aasta juunis viidi eksperiment läbi Suurbritannias: 70 ettevõtte 3300 töötajat läks üle neljapäevasele töönädalale. Tegemist oli pooleaastase projektiga, mis viidi läbi Oxfordi ja Cambridge’i ülikoolide teadlaste jälgimisel, kirjutab Washington Post.

Samalaadseid katseid on tehtud ka USA-s ja Iirimaal – sama organisatsiooni eestvõttel, kes tegi eksperimendi Suurbritannias (4 Day Week Global). CNN teatas, et kõik 27 küsimustikku täitma nõustunud katses osalejat ütlesid, et jätkavad ka edaspidi neljapäevase töönädalaga ning 97%pea viiesajast töötajast ütles, et eelistaksid selle süsteemi säilimist. Ettevõtted hindasid uut süsteemi 9 punktiga 10-st.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Palgauudised.