Autor: Heli Ojavee, tööinspektsiooni nõustamisjurist • 6. veebruar 2024

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. Põhipuhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul, mistõttu on puhkuse arvestamise perioodiks kalendriaasta.

Ehkki seadus sätestab, et puhkust antakse töötatud aja eest, võib töötaja kasutada puhkust ka juba enne, kui ta on selle välja teeninud. Selline nõue on ette nähtud vaid töötaja tööle asumise aastal, mil puhkusele tekib õigus pärast kuus kuud töötamist ja puhkust saab kasutada võrdeliselt töötatud ajaga. Kokku võib leppida ka puhkuse varasemas kasutamises või väljatöötatust pikemas puhkuses. Tööle asumise teisel ja järgnevatel kalendriaastatel on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses.

Puhkuse ajakava on pooltele siduv

Tööandjal tuleb koostada iga kalendriaasta kohta puhkuste ajakava ja teha see töötajale teatavaks esimese kvartali jooksul (hiljemalt 31. märtsiks). Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Töötajatele teatavaks tehtud puhkuse ajakava on pooltele siduv ja seda saab muuta vaid tööandja ja töötaja kokkuleppel.

Töötaja põhipuhkuse aja määrab tööandja, kuid siiski tuleb puhkuste määramisel arvesse võtta ka töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad ettevõtte huvidega. Tööandja peab arvestama ka puhkusesoove, mis tulevad TLS § 69 lõikes 7 nimetatud isikutelt ja olukordades:

- naisel vahetult enne ja pärast emapuhkust ning teisel vanemal naise emapuhkuse ajal;

- vanemal vahetult pärast vanemapuhkust;

- vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;

- vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;

- koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Puhkust saab osadeks jagada ainult poolte kokkuleppel

Sealjuures tuleb jälgida, et ühe puhkuseosa pikkuseks olema vähemalt 14 kalendripäeva. Tööandjal on õigus keelduda puhkuse andmisest lühemate kui seitsmepäevaste osadena. Selle eesmärk on vältida puhkuse põhjendamatut osadeks jagamist ja seeläbi puhkamise aja pikendamist. Samal ajal võib poolte kokkuleppel põhipuhkust jagada ka lühemateks kui seitsmepäevasteks osadeks, näiteks kasutada puhkust ainult tööpäevadel. Kui pooled ei jõua rahuldava kokkuleppeni puhkuse osadeks jagamises, näiteks mis ajal ja mitu päeva, tuleb puhkust kasutada ühes osas (nt 28 kalendripäeva järjest).

Kui tööandja ei ole puhkuste ajakava 1. aprilliks koostanud ja töötajatele teatavaks teinud või mõni puhkus pole ajakavasse märgitud, siis teatab töötaja puhkusele jäämisest 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirja teel. Kui avaldus on esitatud nõuetekohaselt, ei saa tööandja puhkuse võimaldamisest keelduda.

Puhkuste planeerimisel/andmisel/võtmisel tuleb lähtuda järgmistest asjaoludest

1. Koostatakse puhkuste ajakava. Kui tööandja soovib põhipuhkuse aega määrata ühes osas, siis saab ta seda teha, v.a TLS § 69 lg-s 7 toodud isikute puhul, kes võivad põhipuhkuse aega valida endale sobival ajal. Kui põhipuhkust soovitakse jagada osadeks, tuleb saavutada kokkulepe. Ühepoolselt tööandja ja töötaja seda teha ei saa.

2. Kui soovitakse muuta puhkuste ajakavas olevaid puhkuseid, on tarvis mõlema poole nõusolekut.

3. Puhkustest, mida ei ole kirjas ajakavas, teatab töötaja kirjalikku taasesitavas vormis tööandjat 14 kalendripäeva ette. Tööandja nõusolekut või kokkulepet puhkusele jäämiseks pole sel puhul vaja.

Artikkel on ilmunud ajakirjas Personali Praktik.