Autor: Virtuaalkliinik.ee • 13. veebruar 2024

Iga aasta 4. veebruaril tähistatakse ülemaailmset vähipäeva. Eesti Vähiliit vahendab oma kodulehel Rahvusvahelise Vähikontrolli Liidu (UICC) teavet, et 2024. aastal teame me vähktõvest rohkem kui kunagi varem: viimase kahekümne aasta jooksul on teadusringkonnad kogunud üha rohkem tõendeid vähktõve riskifaktorite ja sealhulgas ka inimese enda elustiiliga seotud faktorite nagu suitsetamine, liigne kehakaal ja vähene füüsiline aktiivsus kohta.

WHO: elu jooksul haigestub vähki iga 5. inimene

Rahvusvahelise Terviseorganisatsiooni WHO sõnul haigestub vähki oma eluajal iga viies inimene: vähiuuringute agentuuri teatel registreeriti 2022. aastal hinnanguliselt 20 miljonit vähijuhtu ja 9,7 miljonit -surma. Elu jooksul haigestub vähki umbes iga viies inimene ning sellesse sureb iga üheksas mees ja iga 12. naine.

Agentuuri vähiseireosakonna juhataja asetäitja Isabelle Soerjomatarami kinnitusel mõjutavad eri vähitüübid muutuva elustiili tõttu elanikkonda üha enam, näiteks on levimuselt kolmandal ja suremuselt teisel kohal olev jämesoolevähk eelkõige seotud rasvumise, suitsetamise ja alkoholi tarbimisega, kirjutab Meditsiiniuudised Reutersi vahendusel.

Levinuimaks vähiks ja peamiseks surma põhjustajaks on taas tõusnud kopsuvähk, seda ilmselt seoses püsiva tubaka tarbimisega Aasias: igal aastal registreeritakse 2,5 miljonit uut haigus- ja 1,8 miljonit surmajuhtu. Kuna elanikkond kasvab ja vananeb, tõuseb vähijuhtumite arv 2050. aastaks tõenäoliselt 77% 35 miljonini, seejuures vaesemates riikides 142%.

Uued uuringud annavad lootust

Vähktõve immuunraviga tegelevad teadlased James P. Allison ja dr Tasuku Honjo said 2018. aasta oktoobris meditsiini ja füsioloogia valdkonnas Nobeli preemia. Nende murrangulised uuringud organismi enda immuunsüsteemi aktiveerimiseks vähirakkude vastu on viinud paljude immunoteraapia ravimite väljatöötamiseni.

Uuringud annavad uue lootuse neile patsientidele, kellel on diagnoositud vähk kaugele arenenud staadiumis, kus ellujäämisvõimalused on tavaliselt oluliselt väiksemad.

Teadusuuringute ja tehnoloogia areng tervikuna on teinud kiire arenguhüppe, näiteks juba 2006. aastal kiitis USA toidu- ja ravimiamet (FDA) heaks esimese inimese papilloomiviirus (HPV) vastase vaktsiini. See vaktsiin aitab kaitsta viiruste eest, mis põhjustavad umbes 70% emakakaelavähist ja vähieelsetest seisunditest.

Järjest enam on tõendeid selle kohta, et HPV vaktsiinid on noorte naiste kaitsmiseks emakakaelavähi eest tõhusad. Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev immunoprofülaktika ekspertkomisjon on teinud märgilise otsuse, soovitades inimese papilloomiviiruse (HPV) vastast vaktsineerimist võimaldada ka poistele.

HPV VASTU VAKTSINEERIMINE

Eestis saavad 2024. aasta veebruarist tasuta vaktsineerida end HPV vastu 12–18-aastased noored, kes seda tahavad. HPV leviku ja vaktsineerimise kohta loe lähemalt Terviseameti kodulehelt: hpv.vaktsineeri.ee.

Vähi ennetamise lihtsad põhitõed

Vähki aitavad ennetada mõned lihtsad põhitõed, kirjutab PERH oma kodulehel – alates tervislikust toitumisest ja kahjulikest harjumustest nagu suitsetamine loobumine kuni sõeluuringutel osalemiseni, mis aitab avastada vähki siis, kui see allub veel ravile.

Toituge tervislikult ja mitmekülgselt: tasakaalustatud toitumine aitab vähendada lisaks kasvajate tekkeriskile ka südamehaiguste, insuldi ja diabeedi tekkeriski. Samuti aitab see püsida tervislikus kehakaalus.

Loobuge suitsetamisest: Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on tubakatarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubakatarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Pole ühtegi organit, mida tubakakeemia ei kahjustaks.

Tubakas on kantserogeense toimega, põhjustades vähki vähemalt 12 erinevas kehapiirkonnas: kopsudes, suuõõnes, ninaõõnes, paranasaalsiinustes, neelus, kõris, söögitorus, pankreases, maos, maksas, neeruvaagnas, põies. Samuti põhjustab tubakas verevähki.

Tubaka tarvitamine põhjustab 40% südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt), 80% kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist. Tubaka tarvitamisest hoidumisel on 40% neist haigustest ennetatavad.

KUHU PÖÖRDUDA, ET SAADA ABI TUBAKAST LOOBUMISEKS?

Tubakast loobumiseks võid nõu küsida apteekrilt, kes tutvustab nikotiinasendusravi võimalusi. Kui tunned, et vajad rohkem abi, võib perearst kirjutada välja spetsiaalsed ravimid.

Iga soovija võib abi saamiseks pöörduda nõustamiskabinetti, kus vastava ettevalmistuse saanud tervishoiutöötaja annab juhiseid ja tuge nikotiinist loobumise protsessis. Nõustamine on tasuta ja ei nõua saatekirja, soovitav on aga eelregistreerimine.

Allikas: tubakainfo.ee

Sõeluuringutel osalemine vähendab haigestumisriski

2024. aastal kutsutakse Eestis vähi sõeluuringutele ligi 200 000 naist ja meest.

Rinnavähi sõeluuringule on käesoleval aastal kutsutud 103 892 naist, emakakaelavähi sõeluuringule 74 767 naist ja jämesoolevähi sõeluuringule 81 292 meest ja naist. Kõigile neile on vastav kutse-saatekiri juba terviseportaalis ootamas. Pea 52 000 inimest on saanud osalemiskutse mitmele nimetatud uuringule.

Sõeluuring on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naiste ning meeste uurimiseks, mille eesmärk on avastada haigus või haiguseelne seisund võimalikult vara, kuna õigeaegselt avastatud haigus on ravitav.

Kes on 2024. aastal sõeluuringule oodatud?

Rinnavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastatega 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974. Uuringule kutsutakse naisi vanuses 50–70 ja 74 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ning nad ei ole viimase 12 kuu jooksul käinud mammograafia uuringul.

Emakakaelavähi sõeluuringule on oodatud naised sünniaastatega 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994. Uuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel, kui neil ei ole eelneva viie aasta jooksul diagnoositud emakakaelavähki.

Jämesoolevähi sõeluuringule on oodatud mehed ja naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964. Uuringule on kutsutud mehed ja naised vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole jämesoole pahaloomulist kasvajat varasemalt diagnoositud ning nad ei ole eelnevalt käinud sõelkoloskoopia uuringul.

Kuidas registreerida sõeluuringule?

2024. aasta alguseks loodi kutsutavatele digitaalne sõeluuringu kutse ehk saatekiri terviseportaali, vaata terviseportaal.ee: Vastuvõtud ja saatekirjad.

Saatekiri on aluseks, et broneerida uuringu aeg tervishoiuasutuses. Osalemiseks ei pea individuaalset kutset ootama jääma.

Emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringus osalemiseks broneerige aeg digiregistratuuris digiregistratuur.ee või helistage endale sobivasse tervishoiuasutusse ning teavitage, et soovite registreerida sõeluuringule. Vajalikud kontaktid leiate veebilehelt tervisekassa.ee/soeluuringu-kontaktid.

Jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule.

Kõigi sõeluuringul osalenute uuringute ja vajadusel järgneva ravi kulud tasub Tervisekassa (s.h ravikindlustamata inimesed). Kui rahvastikuregistri andmetel Eestis elaval inimesel on välisriigi ravikindlustus ja tal puudub Eesti oma, siis saab ta küll sõeluuringul osaleda, kuid peab uuringu eest tasuma ise.

Esimese poolaasta jooksul saadetakse kõigile kutsutavatele meeldetuletuseks kutsed ka e-posti või kirja teel. TAI juhib tähelepanu, et e-posti teel saavad kutse sõeluuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kelle eesti.ee e-post on suunatud oma isiklikule meiliaadressile või märgitud rahvastikuregistrisse.

EMAKAKAELAVÄHI SÕELUURINGU KODUTEST

Esmakordselt saavad kõik emakakaelavähi sõeluuringule kutsutud naised teha testi ka kodus. Kodutesti saab tellida veebikeskkonnast hpv.synlab.ee või küsides testikomplekti Viljandi, Valga, Võru, Põlva ja Ida-Viru maakonna apteekidest.

Lisainfot sõeluuringute kohta leiab sõeluuringute kodulehelt soeluuring.ee.

Täpsem statistika 2024. aasta vähi sõeluuringute sihtrühmade ja kutsutavate kohta on avaldatud tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis: statistika.tai.ee.

Väldi ülemäärast stressi ning ole positiivne!

Peaasi.ee selgitab, et stressireaktsioon on keha vastus sisemistele või välistele täiendavaid ressursse ja kohanemist nõudvatele sündmustele. Stressis ei ole iseenesest midagi halba, arvestades, et liialt vähene stress võib olla kogetav loiduse, igavuse, motivatsioonipuudusena. Samas on teada, et pidev pinge muutub varem või hiljem kannatuseks, väljendub kõikvõimalike kehaliste või vaimsete vaevustena. Pingele peab alati järgnema lõdvestus.

Reaktsioonid stressile on individuaalsed, kuid suurt osa vaimse ja füüsilise tervise rikete ilmnemisest seostatakse eelkõige kumulatiivse, ägeda või ka traumaatilise stressiga.

Lühiajalise liigse stressi mõjud on tavaliselt tuntavad erinevate valudena, näiteks pea- ja kõhuvalu, aga sageli tekivad ka unehäired, kiire ärritumine, keskendumisraskused.

Pikaajalise liigse stressi mõjud on tüüpiliselt ärevushäired, unetus, kõrge vererõhk, nõrgestunud immuunsüsteem, seedeelundkonna probleemid. Pikaajaline stress soodustab erinevate haiguste, sh depressiooni ja ärevushäirete, ülekaalulise ja südamehaiguste arengut. Tavapärased pikaajalise liigse stressi kaasmõjud on ülesöömine, ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine, õnnetused ja vigastused.

Kehalised ja vaimsed reaktsioonid stressile

Kehalised reaktsioonid stressile on püsiv väsimustunne, sagedased kehalised kaebused, unehäired, isumuutused.

Vaimse reaktsioonina võid täheldada selliseid emotsioone nagu ärevus, võõrandumistunne, soov rohkem üksi olla, negatiivsus/küünilisus, depressioon / püsiv kurbusetunne, pingetunne, võimetus rõõmu tunda.

Mõtlemise aspektist: tüdimus pidevast mõtlemisest, sundmõtted, keskendumisraskused, huvipuudus, raskused otsustamisel ja prioriteetide seadmisel, mõtlemise jäikus, must-valge mõtlemine.

Käitumise aspektist viitavad stressile ärrituvus, teiste süüdistamine, vastumeelsus tegevuste algatamisel või lõpuleviimisel, eemaletõmbumine, soovimatus puhkust võtta, enese „ravimine“ tervist kahjustavate võtetega, hoolimatu/riskikäitumine.

Väärtuste aspektist: kahtlemine elu põhiväärtustes, uskumustes; kõhklused elu oluliste valdkondade juures (elukutse, töökoht, suhted); ohutunne, ohvriks olemise tunne; illusioonide purunemine.

Sageli tulevad ülemäärase stressi olukorras tegutsedes pähe sellised mõtted nagu „ma ei suuda enam“, „seda on mulle liiga palju“, „millestki, mis ma teen, pole kasu“. Kui õppida neid mõtteid märkama, registreerima erinevaid stressi tunnuseid, saab hakata mõtlema sellele, kuidas stressi sobivamale tasemele juhtida.

LOE LISAKS

Stressijuhtimise põhimõtetest saad lähemalt lugeda: peaasi.ee.

Allikad: meditsiiniuudised.ee, tai.ee, regionaalhaigla.ee, cancer.ee, tubakainfo.ee, peaasi.ee