Autor: Virtuaalkliinik.ee • 20. veebruar 2024

Toiduallergia ei ole sama mis toidutalumatus

Terviseraamatus "Söö ilma hirmuta" kirjutavad Dr Ruchi Gupta ja Kristin Loberg toiduallergia ja toidutalumatuse erisustest ning sellest, kuidas üks või teine häire tuvastada, seda ennetada ja ravida nii, et elukvaliteet ei kannataks.
Foto: Pexels.

Testi, kui palju tead toiduallergiast. Teadmiste kontrolli lõpus leiad ka sooduskoodi, mis kehtib veebruarikuu lõpuni. Head nuputamust!

Järgneb lõik raamatust”Söö ilma hirmuta. Enneta, tuvasta ja ravi toiduallergiat ja -talumatust.“

Enne kui sukeldume toiduallergia ja -talumatuse maailma, defineerime selgelt nendevahelise erinevuse. Kuigi inimesed kasutavad neid termineid alailma segamini, ei ole allergia sama mis talumatus (näiteks laktoositalumatus ei ole piimaallergia). USA riiklik allergia ja nakkushaiguste instituut ( National Institute of Allergy and Infectious Diseases, NIAID ) defineerib toiduallergiat järgmiselt: „spetsiifiline, tervisele kahjulik immuunvastus, mis tekib kokkupuutel konkreetse toiduainega” ja toidutalumatust kui korduvat reaktsiooni, millel puudub väljakujunenud või tõenäoline immunoloogiline mehhanism. Nagu eelnevalt märkisin, kasutatakse ka sõna „tundlikkus“, kuid see ei ole meditsiinikirjanduses selgelt defineeritud. Seega kasutame siin raamatus sõna talumatus, mis hõlmab ka tundlikkuse.

Siit tulebki välja peamine erinevus immuunsüsteemi spetsiifilise reaktsiooni ( allergia ) ja seedesüsteemi või ainevahetushäire ( talumatuse ) vahel, mille sümptomite taga on muud protsessid. Kuid vaevused ja sümptomid, samuti nende ilmnemise aeg võivad sageli kokku langeda, mistõttu õige diagnoosini jõudmine on mõnikord nagu piltmõistatuse lahendamine. Tähtsaim erinevus nende kahe suure toiduga seotud seisundite grupi vahel on immuunsüsteemi kaasatus ja selle määr. Toiduallergia on seotud immuunsüsteemiga – see on immuunvahendatud reaktsioon toidule. Nagu võib lugeda järgmisest peatükist, on kõige tavalisem immunoglobuliin E (IgE) vahendatud reaktsioon.

IgE-vahendatud reaktsioon on üldjuhul kiire reaktsioon toidule, mille kustuvad esile IgE-antikehad. Inimestel, kes on allergilised teatud allergeenidele, näiteks maapähklitele, kase õietolmule või tolmulestadele, on spetsiifilised IgE-antikehad, mis reageerivad ainult nendele spetsiifilistele vallandajatele. Kui inimene puutub kokku allergeeniga, liigub see rakkudesse (sh tüvirakkudesse), mille pinnal on IgE antikehad, mis tunnevad allergeeni ära. Seejärel vabastavad rakud orgaanilisi ühendeid (näiteks histamiini), mis põhjustavad allergilise reaktsiooni.

On ka mitte-IgE vahendatud toiduallergiat, mis tekib, kui aktiveeritakse immuunsüsteemi muu osa. Näide mitte-IgE-vahendatud immuunreaktsioonist, mis oli kunagi väga haruldane, kuid mida nüüd esineb üha sagedamini, on toiduvalgu põhjustatud enterokoliidi sündroom ( FPIES – food protein-induced enterocolitis syndrome ). Selle vallandab kõige sagedamini teravili (nt nisu, riis, kaer, oder) või piim (nt lehmapiim), see algab tavaliselt imikueas ja sageli läheb üle umbes kaheaastaselt, kuigi seda võib esineda ka suurematel lastel ja täiskasvanutel.

Mitte-IgE-vahendatud allergiliste reaktsioonide sümptomid tekivad tavaliselt mitu tundi pärast söömist ja mõjutavad peamiselt seedesüsteemi. Nende hulka kuuluvad sageli äge oksendamine, kõhulahtisus ja/või puhitus. Sündroomile on iseloomulik äge oksendamine, mis paneb neid sümptomeid esmakordselt kogevate laste vanemad kahtlustama „ kõhugrippi“, kuni sümptomid korduvad järgmisel kokkupuutel sama toiduga. FPIES-i reaktsioonid võivad olla rasked ja tuua kaasa tõsiseid tüsistusi, mis tulenevad ohtrast oksendamisest, kõhulahtisusest ja muudest sümptomitest. Hiljutises ülevaateuuringus jõuti järeldusele: „Kuigi FPIES-i korral ei ole teatatud surmajuhtudest, võivad ägedad reaktsioonid põhjustada vererõhu ja kehatemperatuuri langust.”

Sellele sarnaneb ka toiduvalgu põhjustatud allergiline proktokoliidi sündroom ( FPIAP – food protein-induced allergic proctocolitis ), mis on samuti harvaesinev, kuid üha sagedamini diagnoositud allergiline seisund: see algab tavaliselt esimestel elukuudel ning avaldub pärasoole verejooksuna muidu tervetel imikutel. Haigus on tõenäoliselt tingitud reaktsioonist lehmapiimale, mida ema joob rinnaga toitmise ajal, või piimale, mida imik saab toidusegust. Mõlemad sündroomid lähevad tavaliselt aja jooksul ise üle, kuid FPIAP on üks peamisi lapseea koliidi (jämesoolepõletiku) põhjustest.

Veelgi haruldasem on toiduvalgu põhjustatud pulmonaalne hemosideroos (teise nimega Heineri sündroom ehk ülitundlikkus lehmapiimale). See on reaktsioon lehmapiimale, mis põhjustab lastel kopsu- ja muid probleeme nagu hingamisteede infektsioonid, aneemia ning kopsupõletik.

See on mitte-IgE-vahendatud toiduallergia vähemtuntud ja palju haruldasem vorm. Et asju veelgi keerulisemaks ajada, võivad IgE- ja mitte-IgE-vahendatud reaktsioonid esineda koos, nagu näiteks eosinofiilse ösofagiidi või eosinofiilse gastroenteriidi puhul, kuid me jõuame nende haruldaste diagnoosideni hiljem. Praegu jätame meelde, et erinevalt toiduallergiast ei põhjusta toidutalumatust immuunreaktsioon toidule.

Toidutalumatuse sümptomid

Toiduallergia sümptomid võivad puudutada kõiki elundisüsteeme: villid, turse, sügelus, vilistav hingamine, kõri- ja hingamisteede turse tõttu tekkinud hingamis- ja neelamishäired, pearinglus, nõrk pulss, oksendamine ja kõhuvalu. Toidutalumatusega kaasnevad sümptomid piirduvad enamasti seedehäiretega nagu puhitus, kõhulahtisus või -kinnisus, iiveldus, maokrambid ja gaasid. Erinevalt IgE-vahendatud toiduallergiast on sümptomid üldjuhul vähem tõsised ja tavaliselt ei põhjusta anafülaksiat.

Toidutundlikkuse/-talumatuse põhjuseid on palju, sealhulgas:

* seedekulgla düsregulatsioon, mille puhul võivad soolestikus puududa õiged ensüümid teatud toidu seedimiseks ja seetõttu tekib ainevahetuslik toidutalumatus (nt laktoositalumatusega inimesed ei saa seedida piimasuhkrut, sest neil puudub soolestikus laktaas, see ei ole allergiline reaktsioon lehmapiimas leiduvatele valkudele);

* reaktsioonid toidu lisaainetele või säilitusainetele, sealhulgas naatriumglutamaadile, toiduvärvidele, nitrititele või sulfititele (nt sulfitid, mida kasutatakse kuivatatud puuviljade, konserveeritud kaupade ja veini säilitamiseks, võivad põhjustada tundlikel inimestel astmahooge);

* reaktsioonid teatud toidus leiduvatele ühenditele, näiteks kofeiinile, amiinidele (eriti histamiinidele, mida looduslikult leidub töödeldud toitudes nagu teatud veinid, juustud ja suitsutatud või konserveeritud liha), salitsülaatidele (rühm taimset päritolu aineid, mida leidub looduslikult paljudes puuviljades, köögiviljades, pähklites, kohvis, mahlas, õlles ja veinis) või isegi ravimitele, näiteks aspiriinile (aspiriin kuulub salitsülaatide perekonda; toidud, mis sisaldavad salitsülaate, võivad aspiriini suhtes tundlikel inimestel esile kutsuda toidutalumatuse sümptomeid;

*ärritunud soole sündroom (IBS – irritable bowel syndrome), krooniline tervisehäire, mis teatud toitude söömisel põhjustab kõhukrampe, kõhukinnisust ja -lahtisust, kuid ei ole toiduallergia. See on üks paljudest „muudest” tervisehädadest, mida tuleb diagnoosida lisaks toiduallergiale ja -talumatusele. Kuna selle sümptomid jäljendavad toiduallergia või -talumatuse sümptomeid, võib see tõsine seisund jääda „maskeerituks” ja selle diagnoosimine võib aega võtta. Eristada ja eraldi ravida tuleb ka põletikulisi soolehaigusi nagu haavandiline koliit ja Crohni tõbi, kuigi mõni patsiendile määratud dieet võib sarnaneda toiduallergia ja -talumatuse ravis kasutatavaga;

* galaktoseemia, mille puhul ei seedita süsivesikut galaktoosi, mida saadakse laktoosi sisaldavatest toitudest (piim ja rinnapiim), kaunviljadest ning mõnest puu- ja köögiviljast; galaktoos kuhjub organismis ja see on eluohtlik (galaktoseemia on harvaesinev häire, mida põhjustab geneetiline mutatsioon, tavaliselt avastatakse see imikutel vastsündinute sõeluuringu käigus).

Pean mainima, et spektrisse võivad kuuluda ka reaktsioonid teatud ravimitele. Esineb immuunvahendatud ravimiallergiat (nt penitsilliini ja kemoteraapia ravimite suhtes), mille korral reageerib immuunsüsteem ja võib tekkida anafülaksia, mõnel võib esineda ravimi kõrvalnähte või ravimiallergiale sarnaseid sümptomeid, mille puhul immuunsüsteem pole kaasatud. Seda viimast seisundit nimetatakse mitteallergiliseks ülitundlikkusreaktsiooniks (vahel ka pseudoallergiliseks ravimireaktsiooniks). Levinud on reaktsioon värvainetele, mida kasutatakse diagnostikas, valu vaigistamiseks kasutatavatele opiaatidele ja mittesteroidsetele põletikuvastastele ravimitele (NSAIDS).

Toiduteadlikkuse testid, küsimustikud ja toitumispäevikud leiate Ruchi Gupta ja Kristin Lobergi raamatust“Söö ilma hirmuta. Enneta, tuvasta ja ravi toiduallergiat ja -talumatust”.

TERVISE RAAMATUKLUBI

Tervise raamatukubist saad soetada teaduspõhiseid terviseraamatuid erinevatel teemadel. Liitu tervise raamatuklubiga ja kanna enda eest hoolt! Vaata lähemalt SIIT.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700