Autor: Külli Reino, palgauudised.ee toimetaja • 27. veebruar 2024

Gaabriel Tavits: lojaalsuskohustus töösuhtes nõuab vahel mehist eneseületust

Isegi kui töötaja lastakse varguse tõttu lahti, tuleb talle tekitada tunne, et ta on tunnustatud ja austatud töötaja sõltumata sellest, et on hulga raha ära kantinud, selgitab lojaalsuskohustust Gaabriel Tavits, Tartu ülikooli õigusteaduskonna professor.
Tartu ülikooli õigusteaduskonna professor Gaabriel Tavits. Foto: Andres Haabu

Töölepingu seadus ütleb, et loojaalsuskohustus on mõlemal poolel

TLS § 15 alusel on töötaja kohustatud täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt ja tööandja on kohustatud täitma oma kohustusi töötaja vastu lojaalselt TLS § 28 alusel.

Kohtu- ja töövaidluskomisjoni praktikas ei ole selgelt välja öeldud, mis see lojaalsuskohustus päriselt on, möönis Gaabriel Tavits ja selgitas, et sisuliselt peab töötaja ettevõtte mainet kõrgel hoidma ja tööandjal tuleb hinnata töötajat kui väärtust. Mõistlikult tuleb arvestada teise poole huvidega ja see tähendab ka vastastikust usaldust.

Töösuhte kujundamisel on lojaalsuskohustusel oluline roll

Lojaalsuskohustus tekib juba töölepingu tingimuste läbirääkimisel. Tööandja ei tohi küsida tööle kandideerijalt küsimusi, mis ei ole seotud töösuhtega. Kui aga vaadata võlaõigusseaduse paragrahve 14 ja 15, siis sisuliselt on töötajal kohustus avaldada kogu töösuhte jaoks oluline informatsioon juba enne lepingu sõlmimist.

Tavits pidas silmas näiteks tervisehädasid, mis võivad takistada mõnel kindlal töökohal töötamist. Selle varjamisel on võimalik tööleping lõpetada või tühistada. Ka Riigikohus on öelnud, et kui töötaja teadis juba töölepingu sõlmimisel, et ta ei tohi mingi töökohal tööd teha, siis võimaliku kutsehaiguse korral langeb vastutus töötajale.

Arvestades lojaalsuskohustust, tuleb töötajal rääkida oma probleemidest, et tööandja saaks nendega arvestada.

Lojaalsuskohustus töölepingu lõpetamisel

Töölepingu lõpetamine on alati keeruline. Kui selle algatab töötaja või tuleb see poolte kokkuleppel, siis ei tohiks väga palju probleeme tekkida. Samas teame praktikast, et poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamine võib olla pahatihti mõjutatud ehk siis tööandja poolt survestatud, tõdes tööõiguse ekspert.

Kõige olulisem on lojaalsuskohustust järgida, kui töösuhe lõpetatakse erakorraliselt ühe poole algatusel. Sisuliselt tähendab see, et lepingu lõpetamiseks on teine pool andnud põhjuse. Selleks annab töölepingu seadus kolm võimalust:

1) töötaja saab TLS § 91 alusel saab töölepingu lõpetada, kui tööandja on rikkunud lepingulisi kohustusi;

2) tööandja saab TLS § 88 töölepingu lõpetada, kui töötaja on rikkunud lepingulisi kohustusi, näiteks pannud toime varguse vms ehk põhjus on töötajas. Sageli on tegemist usalduse kaotusega, kus tööandja on endast väljas, esineb ka isiklikku solvumist ning siin kiputakse tegutsema emotsiooni ajel ja sageli lojaalsuskohustus unustatakse.

Teise poole rikkumise korral algab töölepingu lõpetamine teatisest. Lojaalsuskohustust järgides tuleb seal teisele poolele selgelt välja öelda, milles oli probleem ja miks ei ole enam võimalik töösuhet jätkata.

3) väga komplitseeritud on töölepingu lõpetamine majanduslikel põhjustel TLS § 89 alusel, kui töötaja koondatakse.

Mida kauem on inimene ettevõttes töötanud, seda keerulisem on teda koondada. Koondamise korral on ette nähtud protseduur, mis aitab töösuhet lojaalselt lõpetada – koondatava valik, teise töö pakkumine ja ette teatamine. Selles protsessis saab tööandja oma lojaalsust väga selgelt välja näidata.

Pikaajalise töötaja korral on koondamisel pikk etteteatamise aeg. Siin võib tekkida olukord, kus töötaja võib lojaalsust kuritarvitada ja tekitada tööandale kahju. Praktikas on paljud tööandjad kahju vältimiseks lõpetanud lepingu päeva pealt ja hüvitanud etteteatamise aja rahas.

Siinkohal tekib küsimus, kas selline käitumine on seaduslik? Jah on, selleks annab võimaluse TLS § 100 lg 5. Aga kas see on ka lojaalsuskohustuse täitmise nõudega kooskõlas? Sellele täna ühest vastust ei ole ja see võib tekitada küsitavusi, tõdes Gaabriel Tavits.

Teisest küljest võib koondamine mõnes olukorras olla hoopis tööandja lojaalsuse näitamine, kuna lisaks tööandja makstavale hüvitisele on koondatud töötajal õigus saada ka töötuskindlustushüvitist töötukassast, täheldas Tavits Personaltöö aastakonverentsil tööandja lojaalsuskohustusele viidates.

Eelnimetatud paragrahvide alusel töölepingut lõpetades tuleb säilitada lojaalsuskohustus ehk pooled peavad teineteist kohtlema väärikalt.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Palgauudised.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700