Autor: Silver Kleimann-Leimann, vaimse tervise kogemusnõustaja • 2. aprill 2024

Kui sulle on tuttav tunne, et hommikul on ülimalt raske ärgata ning küsid endalt tihti: „Miks ma seda teen?“ Või tunned, et peaks pingutama rohkem, aga reaalne jaks on otsas, sest lihtsalt ei jõua vaimselt. Enda jaoks hetke võtmise asemel hakkavad peas ketrama hirmu- ja muremõtted: „Ei saa... mul jääb nii palju tegemata“, „Kui ma ei tegutse, siis juhtub …“ Justkui hirm ebaõnnestumise ees, mida tihti saadab ka süütunne. Need tunded võivad olla hoiatavad märgid läbipõlemisest.

Fookuses: läbipõlemine

Head suhted vs toksilised suhted

Eneseusk vs enesekriitka

Näed takistusi vs näed võimalusi

Tervislik toitumine vs rämpstoit

Vabaned stressist klaasikese kangemaga vs treening

Tihti (olen seda kogenud ka ise) otsustame täie rauaga edasi toimetada, mõeldes, et: „Küll ise üle läheb, on varemgi läinud...“ Aga kõigel on oma hind. Kui produktiivsus hakkab langema ja keskendumisvõime on häiritud, mida me siis teeme?

Võtame tööd koju kaasa – hästi! Aga enda eest hoolitsemise aeg on asendunud millegi muuga. Et korvata kaotatud aega, toimuvad õhtused toimetused kiirendatud tempos, mis tegelikult suurendab ärevust ja stressi veelgi rohkem. Kui on aeg uinuda, siis aga ohverdame unetunde, kuna see on päevas esimene hetk, mis on päriselt enda jaoks. Taustal me tegelikult teame, et niiviisi pole õige käituda. Jällegi on ennast lihtne veenda, et see jääb vaid üheks korraks, kuna (sisesta põhjus). Aga kas see jääb tegelikult üheks korraks?

Lumepalli efekt ehk mis päriselt toimuma hakkab?

Kui sooritusvõime hakkab langema, keskendumine on häiritud ning tulemuseks on töö koju kaasa võtmine, siis loobume/ohverdame olulisi tegevusi, mis tegelikult mõjuvad meile hästi ja aitavad akusid laadida. Näiteks trennitegemine või kvaliteetaeg pere, sõprade või teiste lähedastega.

Unetunde ohverdades aga loobume kõige tähtsamast tegevusest, mis mõjub meile kõige taastavamalt. Kuid olles vähe maganud, mõjutab see katastroofiliselt seda, milliseks järgmine päev kujuneb. Esimestel päevadel muidugi ei pruugi muutust tähele panna ja tekib pettekujutlus, et kõik on korras, mis omakorda loob võltsi turvatunde. Aga lumepall on hakanud veerema.

Ühel hetkel (ja see hetk tuleb kindlasti!) märkad, et keskendumisvõime on veelgi madalam. Tuju kõigub ühest äärmusest teise. Ägestumine, nähvamine ja endas kahtlemine sagenevad. Sind valdab seletamatuärevus ehk oled kogu aeg valmisolekus… aga ei tea, milleks.

Kuna kogu elu on häiritud, siis langeb omakorda uuesti ka produktiivsus. Kohustuste hulk kasvab taas, aega jääb veelgi vähemaks. Jälle tuleb kuskilt aega tekitada, kuigi tegelikult tahaks karjuda „Miks mina?“, „Miks minuga ainult nii juhtub?“. Ja oledki surnud ringis.

Kas saab ka teisiti?

Minu unistus on aidata luua töökeskkond, kus me ei tiksuks lihtsalt tundi. Kus töötajad on uhked oma tööandja üle ja tööandja oma töötajate üle. Kui produktiivsuse faas on ammu läbi, siis tegelikult ei ole vaja ennast lihtsalt ootamisega piinata või jahtida alla keskpärast tulemust.

Kui me õpime hoolt kandma ja vastutust võtma enda vajaduste eest ja heaolu eest, siis saame olla head ka teiste vastu. Kui tunneme end hästi, siis see peegeldub ka tööülesannete täitmises ja üleüldises sooritusvõimes. Targalt tegutsemine võib tuua positiivse nähtuse, et teeme isegi rohkem, säilitades hea kvaliteedi. Ehk võidab tööandja, võidab töötaja, võidab töökeskkond.

Mis selleks tegema peab?

Lihtsuses peitub võlu. Kui valida üks järgnevate tegevuste seast ja hoolitseda selle eest iga päev, siis ma garanteerin, et 7 päeva möödudes tunned end tunduvalt paremini. Siis tuleb võtta ja juurde liita järgmine tegevus, siis järgmine ning ongi hakanud veerema uus, kuid seekord „parem“ lumepall.

Kindlas ajaaknas ärkamine (nt 06:00–07:00)

Kindlas ajaaknas uinumine (nt 22:30–23:30)

Enda mõtete jaoks aja tekitamine (nt täna kell 15:00–15:20 pühendan ma aja ainult endale)

Liikumine (nt täna kell 18:20–18:50 teen jalutuskäigu)

Trenni tegemine (ei pea olema jõusaal)

Ole sotsiaalne

Ole olemas oma pere jaoks

Proovi midagi uut või taasavasta ununenud vana

Kvaliteetne toitumine

Minimaalne alkoholi ja mõnuainete tarvitamine

Alati tuleb korrata, et kõige eest korraga hoolitsema hakkamine võib nullida kogu edu. See võib muutuda liialt koormavaks, võib tunduda ebarealistlikuna ja siis ongi lihtsam vanasse mustrisse tagasi langeda.

Seega, alusta ühest teemast korraga

Näiteks tegele enda mõtete, soovide ja tahtmistega hommikul. Ole esimene 10 minutit ärgates lihtsalt oma mõtetega, ära kasuta seadmeid ega muid taustaelemente, tegele ainult edaga. Teine nädal võta aega endale 20 minutit ja kolmas nädal 30 minutit. Ma garanteerin, et kolmandal nädalal on su ellu tulnud värkust ning uut energiat, mis teenivad sind, sinu lähedasi ja sinu heaolu.

KOGEMUSNÕUSTAMINE AITAB DEPRESSIOONIST JA ÄREVUSHÄIREST TERVEKS SAADA

Kui sa tunned, et oled eksinud või ei tea, kuidas või kustkohast alustada, siis tea, et abi küsida on samuti okei. Abi otsimine on tugevuse märk ja sa võid julgelt minuga ühendust võtta.

Olen 10 aasta jooksul vähemalt kolm korda läbi põlenud, haigestunud depressiooni ja kogenud ärevushäireid. Nendega tegeledes ja tervenedes õppisin kogemusnõustajaks, et jagada Sulle olulist oskusteavet, et sina ei peaks kannatama ja saaksid võimalikult kiiresti oma ihaldatud seisundisse tagasi.

Kontakti leiad tervevaim.ee.

Artikkel on ilmunud teemaveebis Virtuaalkliinik.