Autor: Personaliuudised.ee • 23. aprill 2024

Rohkem on nõus kolima töötajad, kellel on kõrgem sissetulek ja kõrgem haridustase (29%) ning nad on peamiselt valmis ümber asuma tööks oma praegusel erialal (55%). Perega ümberkolimine (60%) ja rahalise kasu võimalus (60%) on peamised motivaatorid välismaal töötamiseks.

Rahvusvaheline värbamisteenuste pakkuja Alma Career ( Eestis tuntud kui Alma Career Estonia ja CV.ee ) korraldas uuringu 13 Euroopa riigis (Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Tšehhi, Horvaatia, Eesti, Soome, Läti, Leedu, Põhja-Makedoonia, Poola, Serbia, Slovakkia ja Sloveenia), et selgitada välja inimeste valmidust ümberasumiseks parema töövõimaluse saamiseks.Tulemused saadi Paylabi kaudu, mis on Alma Careeri välja töötatud rahvusvaheline palgauuringute platvorm.

„Võiks eeldada, et madalama sissetuleku ja haridusega inimesed on parema elukvaliteedi ja töövõimaluste nimel enim huvitatud teise riiki kolima, kuid uuringust selgub, et pigem on vastupidi – mida kõrgem haridus ja parem palk, seda tõenäolisemalt ollakse ümberasumisest huvitatud,“ kommenteerib Alma Career Estonia turundusjuht Karla Oder.

„Küll aga ei olda valmis kolima ükskõik mis hinnaga. Soovitakse kolida suhteliselt lühikeseks perioodiks ning äärmiselt oluliseks peetakse ka pere kaasa võtmise võimalust“, lisas Oder.

Tõenäolisemalt kolivad välismaale uusi võimalusi otsima kõrgema sissetulekuga inimesed (29%). Mida kõrgem on vastajate palk, seda enam on nad valmis kolima. Vaid 16% madalama sissetulekuga inimestest kaalub töökoha saamiseks kolimist.

Põhi- ja keskharidusega vastajad on kõige avatumad (53%) kaaluma välismaal madalamat ametikohta kui praegu, kui nad peaksid kolima. Kõrgharidusega inimestel- magistrikraadiga (55%) ja doktorikraadiga (57%) – on kõige väiksem tõenäosus kolida välismaale madalama tasemega ametikohtadele. Seega paistavad madalama haridustasemega inimesed olevat rohkem valmis ümberasumiseks karjäärivõimaluste nimel, isegi kui see tähendab madalama positsiooni vastuvõtmist võrreldes nende praeguse positsiooniga oma kodumaal.

Millised tegurid suurendavad ümberkolimise tõenäosust?

Kesk-Euroopas, Balkanil ja Baltikumi ning Soome piirkonnas on parem palk peamine põhjus, miks kaalutakse töötamist välismaal, nii arvab 59% kuni 61% vastajatest. Teiseks veenvaimaks aspektiks on võimalus kaasa võtta pereliikmeid, eriti Baltikumi ja Soome piirkonnas, kus 42% peab seda oluliseks. Kui keeleoskuse arengul ja poliitilistel või majanduslikel tingimustel on vähem mõju, siis karjääriredelil tõusmine ja erialane areng on märkimisväärsed motivaatorid. Pere ja rahalise kasu potentsiaal näivad olevat peamised motivaatorid inimestele, kes kaaluvad välismaale tööle asumist.

Suurim takistus välismaale tööle asumisel on võimalus jääda pikemaks ajaks eemale sõpradest ja pereliikmetest. Kõige enam tunnevad selle pärast muret Kesk-Euroopa inimesed, kellest 60% (55% kõigist vastajatest) peab seda oluliseks takistuseks. Umbes viiendik nende piirkondade elanikest peab takistuseks keelebarjääri.

Teised märkimisväärsed probleemid hõlmavad muret diskrimineerimise pärast tööl ja ärevust uue keskkonnaga kohanemisel. Kuigi tervisega seotud mured ja reisimisega seotud probleemid ei ole nii levinud, suurendavad need siiski üldist vastumeelsust välismaal tööd otsida. Need tähelepanekud viitavad sellele, et peamised takistused relokeerumiseks on emotsionaalsed sidemed ning hirm keelebarjääri ees.

Euroopas on kolm kõige populaarsemat sihtriiki ümberkolimiseks Saksamaa, Austria ja Šveits. Huvitav on see, et Hispaania oli kõige populaarsem ümberasumise sihtkoht Baltikumis. Siin on nimekiri kõikide uuringus osalenud riikide kolmest

Populaarseimad sihtriigid

Bosnia ja Hertsegoviina: Saksamaa, Austria ja Sloveenia

Bulgaaria: Saksamaa, Hispaania ja Inglismaa

Tšehhi: Saksamaa, Euroopa Liit ja Austria

Horvaatia: Austria, Saksamaa ja Šveits

Eesti: Soome, Euroopa Liit ja Hispaania

Soome: -- pole piisavalt andmeid

Läti: Hispaania, Saksamaa ja Rootsi

Leedu: Hispaania, Saksamaa ja Norra

Põhja-Makedoonia: Saksamaa, Šveits ja Sloveenia

Poola: Saksamaa, Hispaania ja Ameerika Ühendriigid

Serbia: Saksamaa, Austria ja Ameerika Ühendriigid

Slovakkia: Austria, Tšehhi ja Saksamaa

Sloveenia: Austria, Saksamaa ja Šveits

Tööeelistused välismaal töötades

Nii Tšehhi kui ka Makedoonia vastajad (48%) on avatud mis tahes saadaolevale töökohale. See peegeldab paindlikku suhtumist välismaal pakutavatesse töövõimalustesse. Teisest küljest väitis 52% vastanutest mõlemas riigis, et nad eelistaksid töötada ainult enda praegusel erialal.

Bosnias ja Hertsegoviinas eelistab erialast tööd 61%, kusjuures 39% on valmis kaaluma mis tahes vaba töökohta. Sarnaseid trende võib märgata Slovakkias ja Serbias, kus vastavalt 63% ja 64% vastanutest eelistavad töötada oma praegustes valdkondades.

Eestis eelistab erialast tööd 66% vastanutest, Poolas on see number 67%. Bulgaarias ja Horvaatias on erialase töökoha leidmine oluline 68% vastajatele. See näitab tugevat soovi karjääri püsivuse järele.

Lätis see arv kasvab 70%ni ja Leedus veelgi enam, 74%ni, mis näitab kasvavat trendi ametialase sobivuse suunas välismaa töövalikutes. Esikohal on Soome, kus 80% inimestest eelistab töötada ainult oma erialal, mis rõhutab karjäärile suunatud võimaluste tähtsust.

Serbia elanikud on kõige tõenäolisemalt valmis kaaluma oma praegusest ametikohast madalamat positsiooni (59%). See viitab sellele, et märkimisväärne osa serblastest on nõus vajaduse korral liikuma karjääriredelil allapoole.

Seevastu märkis ainult 17% Eesti vastanutest, et nad oleksid sellisele muutusele avatud. See viitab sellele, et eestlased eelistavad oma senist tööalast staatust säilitada ega ole nõus leppima madalama ametipositsiooniga. Sloveenias ja Soomes on see arv vastavalt 33% ja 40%, mis näitab mõõdukalt avatud suhtumist eriala vahetamiseks. Seevastu Bulgaaria ja Horvaatia näitavad üles veidi suuremat valmisolekut, vastavalt 44% ja 46%. Läti inimesed on valmis kaaluma madalamat ametikohta 51% ning Poola vastajad 57% ulatuses.

Põhja-Makedoonia (28%), Eesti (27%), Bosnia ja Hertsegoviina (26%) inimesed on rohkem valmis ümber asuma kui Soome (20%), Sloveenia (16%) ja Poola (17%) inimesed. Vaid väga väike osa vastajatest Leedus (12%) ja Bulgaarias (11%) on valmis välismaale kolima.

Alma Careeri uuring tehti 13 Euroopa riigis, vastajaid oli kokku 76 357.