Me kõik teame kuidas mõjuvad trennis käimisele uued trenniriided, sisuka ajaplaneerijaga on täpselt sama efekt - motivatsioon on suurenenud, enesetunne asjalik ja päevad hästi planeeritud.

43% tööandjatest plaanib lähiajal tõsta töötajate palgatasemeid, selgub CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri sügisese tööturu-uuringu esmastest tulemustest. Uusi töökohti soovib luua 40% ettevõtetest ja 69% tööandjatest kavatseb värvata uusi töötajaid lahkuvate töötajate asendamiseks, hooajalistele töödele ja/või uutele töökohtadele.

Kutsed ja tänukirjad on osa kirjavahetusest ja kuuluvad samas ka vastuvõttude, läbirääimiste ja teiste kohtumiste juurde. Hoolimata e-posti võidukäigust on paberkandjal vormistatud kutsed äri- ja diplomaatilises suhtelmises endiselt väga tähtsad.

Statistikaameti esialgsetel andmetel esines 2018. aasta oktoobris palgalõhe kõikidel tegevusaladel. Kõige suurem oli see finants- ja kindlustustegevuses (32,2%), kõige väiksem aga veonduse ja laonduse tegevusalal (1,9%).

Eestis töövõtjate seas korraldatud uuringust selgus, et iga neljas töötaja sooviks palka saada vähemalt kord nädalas. IT-sektoris sooviksid palka tihedamini kui kord kuus saada tervelt 40% töötajatest. Palgamaksmise perioodi lühendamine võiks avaldada positiivset mõju inimeste toimetulekule, kuivõrd varasematest uuringutest on selgunud, et iga viies töötaja ei tule oma palgaga praegusel tööturul toime.

Suurbritannias kontoripindu vahendava ettevõtte Workthere läbi viidud uuringust selgub, et töötajate ootused kontoripindadele on üsna lihtsad. Kõige olulisemaks peetakse töökoha füüsilist mugavust ja privaatsust.

Paljudes ettevõtetes kirjutavad kodulehetekste, blogipostitusi ja sotsiaalmeedias ringlevaid reklaamtekste täiesti tavalised töötajad, mitte filoloogiharidusega keeletoimetajad. Ärilistel eesmärkidel vahetatakse päevas kümneid kui mitte sadu e-kirju. Hea keelekasutus tekitab usaldust, mistõttu tasuks endale selgeks teha, mis kontekstis milliseid sõnu kasutada.