Praeguses tööjõupuuduses, kus on keeruline häid töötajaid leida, on veelgi olulisem oskus nende tööletulek sujuvaks muuta ja neid hoida, ütlevad Elisa personalitiimide juhid Sigrid Mõisavald ja Riina Ilves.

2019. aasta kevadel korraldatud SEB noorte uuring näitab noorte sissetulekute stabiilset kasvu viimase kolme aasta jooksul. Kasvanud on nii suhteliselt kõrgelt tasustatud noorte osakaal (kes teenivad üle 1200 euro kuus) kui ka keskmise palga saajate hulk. Koos reaalse sissetuleku kasvuga on märgata noorte rahulolu tõusu – üle 40% noortest kinnitavad, et nad saavad õiglast palka.

Tööle kandideerimise protsess on enamasti asjalik ja konstruktiivne, aga mitte alati. 15. sünnipäeva tähistava Manpower Eesti töötajad koondasid kokku lõbusad tõestisündinud seigad värbamistest.

Saade on salvestatud Pärnu finantskonverentsil. Pakume teile kuulamiseks Tauri Tallermaa ettekannet „Kuidas oma mälu efektiivsemalt kasutada?“.

Ka kõige paremates kollektiivides esineb konflikte, alates mustadest tassidest kraanikausis, kuni väga pingeliste lahkhelideni. Suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar kinnitab aga, et teadlikult lähenedes on ka plahvatusest võimalik kastanid tulest välja tuua. Siin on tema viis nippi, kuidas konfliktidega konstruktiivselt tegeleda.

Enam kui 2500 töövõtja seas korraldatud uuringu tulemusel selgusid kõrgkoolid ja õppekavad, mis aitavad leida hea töökoha kõige kiiremini. Lisaks selgus ka tudengite palgaootuste pingerida kõrgkoolide lõikes.

Koosolekute korraldamine on muutunud nii massiliseks, et töötajatel pole enam piisavalt aega, et oma põhitööga tegeleda. Tööülesannetega tuleb tegeleda töövälisel ajal, tihti ka oma pere ja tervise arvelt.

Vabariigi Valitsus otsustas kehtestada ühekordse lipupäeva 6. juulil 2019, et tähistada 150-aastast laulupeotraditsiooni.

Saates tuleb juttu avatud pangandusest ehk sellest, et pangad peavad hakkama oma klientide infot ja taristut jagama kolmandate osapooltega. See toob turule uusi teenuseid ja muudab ka klientide elu ning käitumist.

2020. aastal langeb 9 riigipüha argipäevale ja 3 nädalavahetusele. Tavapäraselt on Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale, jõululaupäevale ja uusaastale eelnev tööpäev kolme tunni võrra lühem.

Koosolekud on paljude inimeste igapäevase töö osa. Mida enam on vastutust, seda rohkem on ka koosolekuid. Juhid võivad 80% oma tööajast veeta erinevatel nõupidamistel. Samuti on infomahukates organisatsioonides tavaliselt rohkem koosolekuid. Need on aga üks frustreerivamaid tööpäeva osi.

Me ei tea ühtegi inimest ega ettevõtet, kes ei tahaks olla veelgi edukam. Ja seda on võimalik saavutada läbi erinevate muudatuste, kuid kõik saab alguse inimestest ja töötajatest endast. Just seda edule suunatud arengut toetab 9. oktoobril toimuv Juhiabide Praktiline Sügiskonverents ''Enesejuhtimine kui (ettevõtte) edu valem''. Kohal on oma valdkonna eksperdid, kes õpetavad praktilisi oskuseid enda paremaks juhtimiseks nii tööl kui eraelus. Teiste hulgas astub konverentsil üles ka toitumisekspert Erik Orgu.

Kas ka sul on juba nädalavahetuseks tegemist vajavate tööde nimekiri tehtud? Sest aega ei saa ju raisku lasta minna. Mis oleks, kui püüaks vabal päeval mitte midagi teha?

Rahvastiku demograafilise vananemise valguses muutub üha olulisemaks vanemaealiste võimalus teha sellist tööd, mis vastab nende soovile ja võimetele.

Ruumi temperatuur mõjutab erinevalt meeste ja naiste intellektuaalset võimekust, näitab USC Marschall School of Business’is tehtud uuring.

Lugupidav juht on üks olulisemaid kriteeriume, millest oleneb, kas eestlased, lätlased ja leedulased peavad tööd normaalseks, selgus If Kindlustuse korraldatud uuringust. Küsitlusele vastanud peavad juhte oma praeguse töökoha nõrgimaks lüliks. Kuid sellest, milline peaks olema normaalne juht, saadakse kolmes Balti riigis pisut erinevalt aru.

Koguni iga neljas töötaja Eestis ei saa endale tänavu lubada kahenädalast puhkust, selgus Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee värskest peaaegu 2700 töövõtjat kaasanud uuringust. Peamiselt takistab puhkusele minemist liigne töökoormus.