24. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Dokumendi projekt valmis, võiksin justkui kergendatult hingata.

Tühjagi! Nüüd alles läheb lahti.

Tööandja esindajana pean töösisekorraeeskirjade projekti tutvustama töötajatele ning looma igakülgsed võimalused ettepanekute ja märkuste tegemiseks. Seadus ei määratle, kui pikalt võivad töövõtjad ja/või nende huve esindav ametiühing doku-menti hinnata. Projekti kinnitamisel töövõtjate poolt järgneb ootepaus, mille järel la-sub minul kohustus esitada töösisekorreeskirjade projekt piirkondlikule tööinspek-torile kooskõlastamiseks.

See, mida seadus ei märgi, on olukorra selgitus, milles piirkondlik inspektor mu-gavusest, töökoormusest või muust subjektiivsest asjolust tingituna esitatud doku-menti ei süvene. Kujutage ette, et kohustus esitada töösisekorraeeskirju on ju kõi-gil ettevõtetel, kelle juures töötab vähemalt viis töövõtjat.

Tööinspektor vaatab esitatud projekti läbi kahe nädala jooksul, arvates selle laeku-mise päevast, mille järel langetatakse kooskõlastamise kohta otsus. Töösisekor-raeeskirjade jõustumiseks kulub veel nädal arvates eeskirjade tööinspektoriga kooskõlastamise päevale järgnevast kalendripäevast.

Hea on teada, et kogu seda protseduuri peab tööandja järgima ka eeskirjade täiendaval muutmisel ja täiendamisel. Isegi juhul, kui tegemist on kosmeetilist laadi muudatusega.

Eelpool kirjeldatu on määratletud Eesti Vabariigi Töölepinguseaduse §- des 39-47.

Miks ma sellest räägin? Põhjus on lihtne. Enamusele, kes meist personalitöö vald-konnas tegutseb, ei ole eelnev bürokraatiaaparaat tundmatu. Korduvad kooskõlas-tusringid, tööinspektori rutiinne ja lisaväärtust mitteomav menetlusperiood, oote-ajad, vaidlused jms.

01.07.2009 a. jõustunud Töölepinguseadusega on kogu eelpool kirjeldatud menet-lusprotseduur muutunud ajalooks.

Korduvalt esitatud küsimusele: "Kas tõesti on nüüd töösisekorraeeskirjadega lõpp?!" saab vastata jaatavalt. Tõepoolest, kehtiv töölepinguseadus enam töösise-korraeeskirja "pidamist" organisatsioonis ei nõua.

"Mis nüüd saab?" on paljud personalispetsialistid nõutud. "Töösisekorraeeskirjad prügikasti!" hingavad kergendatult teised.

Puutudes igapäevaselt kokku erinevate organisatsioonide käekäiguga, julgen tun-givalt soovitada mitte loobuda töösisekorraeeskirjade kasutamisest. Julgustan bü-rokraatia vähendamisega alandatud halduskoormust võtma kui tõhusat abinõud distsipliini ja organisatsioonisiseste kokkulepete püsimiseks.

Töösisekorraeeskirjad on jätkuvalt kõige tõhusam vorm tööandja ja töövõtja vahel peale töölepingut leppimaks kokku selles, mida, kuidas, kas, millal ja kes teha võib.

Küsimus: Kas töösisekorraeeskirjade kehtestamist nõuab kehtiv TLS?

Vastus: Ei, ei nõua.

Marko Tormi soovitus: Vaadata töösisekorraeeskirjas kirjeldatu üle ning välistada uue seadusega vastuolus olevad sätted. Jätkata töösisekorraeeskirjade kasuta-mist põhilise sisereglementi kirjeldava alusdokumendina orgnisatsioonis.

NB! Avalikku teenistust reguleerib antud küsimuses avaliku teenistuse seadus.

Autor: Lemmi Kann, Praktiliste Töösuhete blogi - Marko Torm