4. juuni 2010
Jaga lugu:

Ninast sabani: tursa keeled

Ninast sabani jätkab Kulinaariakatedraali päevikutes. Ma olen sellesse teemasse nii sügavale sisse läinud, et mulle ei paku enama lihtsate pastaroogade ja lihasöökide valmistamine lõbu. Proovin pidevalt leida uusi ja aina veidramaid osi loomadest mida söögiks valmistada ja millega inimestel selgelt ebameeldivust tekitades pisukese aja möödudes suud vett jooksma panna. Ega ma palju paremat toorvorsti söönud pole kui ise valmistatud noore sea südametest ja looma luuüdist koos värskete ploomidega aetud hakklihast tehtud variant.

Kui aga hea sõber ja Scotland Yardi peakokk Heimar rääkis mulle tursa keeltest, lendas mu tunne jälle piirajasse. Mida kuradit? Aga tõsi, pea kuumim Norra ekspordiartikkel on aquaviti ja hülgeliha, nafta ja intsesti kõrval. Igaljuhul leidsin võrgust ajaleheväljavõtte 14 märtsist 1892, kui New Foundlandi ajalehes The Evening Telegram antakse teada lausa kahe artikliga, et kauplusesse on jõudnud värsked tursa keeled. Kuulutuses seisab järgmine sõnum: „Just saabunud kalalaev „Curlew“ pardalt värsked tursakala keeled, kenasti jäässe pakendatud. Harukordne maitseelamus. Osta saab Linna Oktsionimajast, ruumist 6.“

Kuna tursakeeled on meil delikatess, hinnaga pooltuhat krooni kilo, ei ole ma muu kala kõrvalt, mida mulle isiklikuks sõbraks saanud Hiiu Kalur iganädalaselt koduukseni toob, tursakeele kohta viitsinud uurida. Heimar ka vaikib. Mis teha. Tegelikult ei saaks ma ju kirjutada kui ma asjast midagi ei teaks. Tõin paarsada grammi pisikesi küünesuuruseid keeli koju ja tegin imeliseks hautiseks pannil, koos rohelise ja muu hea ning paremaga. Sööd nagu kala, ega suurt vahet ei ole. Küsimus on aga selles, et kui sa pakud tursa keelt siis on see ikka palju ägedam kui lihtsalt kellegi fileed limpsida.

Restoran Ribe Vene tänaval Tallinna vanalinnas pakub menüüs  grillitud kammkarbi ja hiidkreveti duetti, tursakeele ja laimi rohelise herne püreega. Minge proovima, uskuge, kui poest ei saa keelt kätte, on see valik parim. Külastage.

Tursakeeled on suhteliselt delikatessne söömisrõõm, seetõttu soovitan enne nende valmistamist uurida, kuidas on õigem ja parim. Norrakad söövad näiteks hülgeliha koos tursakeeltega ja limpsivad head kartulinapsi peale. On terved ja rõõmsad. 

Praetud tursa keeled

Võta tükki 18 värsket ja puhasatud tursakeeelt, pese kenasti, kuivata paberis ja pista külma piima, keeruta seejärel nisujahus. Pista tulikuumale metallpannile törts selitatud võid ning pista ükshaaval sinna keeled. Lase nii minutit kolm ilusti praadida. Keera tangidega ümber ja prae veel kolm minutit. Tõsta pulkade või tangidega hellalt paberile nõrguma. Riputa peale soola ja pipart, mõlemad peenelt peenestatud. Serveeri koos terava tomatikastme või rohelise pestoga. Mõnus.

Sedapsi ... ninast sabani liikus seekordselt siis loomast ja linnust kaugemale, kalade maile, vee alla. Ma proovin tuua järgnevate postidega teieni ka järgnevaid veidraid rupskeid. Proovin ennast infiltreerida jahimeheks ning saada teada lisaks maksapraadimisele jahi lõpus, ka nende ulukloomade muude osiste söömamaitseid. Näiteks kopra nina ja saba, metssea munad jne.

Kuigi minu järgnevaks koduseks ülesandeks on loomapõsk, üleüldine delikatessus. Nautlust!

Autor: Urve Vilk, Kulinaariakatedraali blogi - Martin Hanson

Jaga lugu:
SEKRETÄRI UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad Sekretäriuudised igal nädalal enda postkasti.

Sekretär.ee toetajad:

Enimloetud
Laura Tahk
Laura TahkSekretar.ee toimetajaTel: 53 444 071laura@sekretar.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanSekretär.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee