19. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Väga tabavalt pani asja paika Tõnu Vanajuur, AS Sampo personaal- ja jaepanganduse direktor eelmise aasta JCI konverentsil: „Lihtne on olla rumal ja mitte millegagi hakkama saada, jääda ”eneseabiplaastritele” lootma. Inimesed räägivad ikka, et „kui ma võidaks miljoni, kui ma saaks töö, kus palk oleks mitukümmend tuhat krooni kuus, kui ma ei peaks üldse tööd tegema… siis ma….“ Ja kui siis küsida, et kas sa lotopileti ostsid, saad vastuseks, „Ei“.“ Kõige raskem osa unistuste või ükskõik mille juures on ju tegelikult lihtsalt selle tegema hakkamine.

Olen end just ette valmistamas matkale Norras, mida teen kolmandat korda. Tegemist on Bergeni seitsme mäe matkaga, mis toimub kord aastas ja tähendab ühe päeva jooksul seitsme 350-640 meetri kõrguse Bergenit ümbritseva mäe vallutamist. Kokku on seda orienteeruvalt 35 kilomeetrit. Ma ei ole igapäevaselt treeniv inimene, samuti on raske kujutada, et peadki sihini jõudmiseks terve päev lihtsalt jalutama ja minema tagasi linna diplomi järele. Matk on piisavalt raske, et mina ei uskunud esimesel korral viimase sammuni, et see on võimalik. Kuid kui 13 tundi kõnnitud, endaga võideldud ja õhtuhämaruses diplom kätte saadud, sain öelda – eesmärkide täitmine algab esimesest sammust.

Mida õppida matkalt eesmärkide täitmise ja unistusteni jõudmise kohta?

Sul on alati valik oma unistuste üle ja sinu soov midagi teha, on see, mis hoiab sind motiveerituna. Motivatsioon on olulisimaid kriteeriume millegi õnnestumiseks. Kui sul motivatsiooni pole, pole mõtet seda ka tööandjalt, sõpradelt, raamatust otsida. Sa võid ju saada hetkelist positiivset sisendit, kuid kui see ei harmoneeru sinu tegeliku sooviga, on see „eneseabiplaaster“, mis ei vii sihini.

Alusta kohe, kasvõi väikese sammuga – uuri valdkonda, loe artikleid, tutvu inimestega. Hakkasin mägede vallutamiseks Eestis kuu aega ette trenni tegema, mitte küll palju, aga siiski, iga päev natuke, et end ette valmistada. Paraku ei saa kunagi olla 100% valmis selleks, mis tuleb. Nii ei olnud ka minul õigeid jalanõusid ja ma ei uskunud, et 13 tundi matka vaimselt nii nõudlik on. Nii ei saa ka valmis olla ükskõik milliseks otsuseks karjääris – sa ju ei tea, kas ametikoha vahetus, palgakõrgendus, elukoha vahetus vmt lõpptulemus on see, mida sa ootasid.

„Ma saan sellega hakkama“. Iga muudatus nõuab eneseusku, usku, et vaatamata kummalistele ja ootamatutele vahejuhtumitele, sinu soov saab täidetud. Vahepeal on eesmärgi saavutamise tee allamäge, vahepeal ülesmäge ja vahepeal lihtsalt sirge ja tasane tee. Mäe peal olles on sellised nurga muutused head – nii saad puhata eelmisest pingutusest. Samas kui ühe nurga all minev tee liiga kaua kestab, on see väsitav. Nii peaks ka teel eesmärgini võtma ajutisi „allaminekuid“ kui võimalusi tehtu peale tagasi vaadata ja planeerida järgmist „tõusu“. Kõige olulisem on jääda enesele kindlaks ja reaalselt näha eesmärki silme ees. Muidugi saab alati astuda teelt maha ja seada uued eesmärgid, kuid siin on oluline meeles pidada, et kui me pidevalt oma eesmärke muudame, siis me ise ka varsti enam ei usu, et me millegagi hakkama saame. Ja tagasi teele astuda on ju raskem, kui ühe hooga matk ära teha? Mõni eesmärk võtab rohkem aega saavutamiseks, seetõttu on hea end varustada paraja distsipliini-annusega.

Hea varustus.  Ei ole halba ilma, on halb riietus. Nii peab ka teel eesmärgini varustama end vajalike teadmiste, praktiliste oskuste ja varem tee läbinute nõuannetega. Nii on lihtsalt kergem . Ma ei kirjutanud teadlikult „õige“ varustus, sest tihtipeale ei saa me olla kindlad ilmas ja teel ette sattuvates takistustes, kuid me saame teha eeltööd, uurida, mis teistel on keeruliseks kohaks olnud ja õppida tundma ennast ja oma norme, mida teel arvestada.

Tahe on olulisemaid komponente – ma ei oleks ilmselt neid seitset mäge ära kõndinud, kui poleks olnud tõsist soovi või ka eestlaslikku jäärapäisust ja head sõpra, kes toeks oli. Eesmärki saavutades ei tohi unustada ka selle üle rõõmu tundmist, väikest paitust endale ja nendele, kes aitasid ellu viia. Ja siis uued eesmärgid seada ja uusi mägesid vallutada.

Soovin sulle pühade nädalal põnevaid eesmärke ja unistusi, milleni oleks huvitav püüelda ja lõpetan taas Tõnu Vanajuure lausega samalt konverentsilt:

„Lõpetada tuleb need tobedad vabanduste otsimised. Tunnista, et suudad ja saad teha rohkem ja täiuslikumalt, kui täna. Küsimus peitub mitte selles, kas SUUDAD, vaid kas Sa tegelikult ka TEED ja millise kirega. Tõusedki üles ja lähed ostad lotopileti“

Autor: Urve Vilk, Persoonibrändi blogi - Liisi Toom