24. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui andmed muutuvad ohtlikuks

Iga teatud aja tagant jõuab avalikkuse ette väiksemat või suuremat sorti skandaal, mille on põhjustanud andmeleke. Kuidas neid võimalikult efektiivselt ennetada?

Selliste intsidentide puhul on üks keerulisemaid väljakutseid mõista, mis täpselt juhtus, kui palju inimesi (kliente) selle pärast kannatas, milline info ja kellele avalikuks sai, ja kuidas sarnast olukorda tulevikus vältida. Vastuseid nendele küsimustele on sageli keeruline leida, sest alginfo peaks tulema erinevatest osakondadest. Üks nendest on kindlasti IT-osakond, mis reeglina ei tee igapäevast koostööd PR-meeskonnaga. Samas pole IT-probleemid ainuüksi tehnilised kriisid, mis suuremat avalikkust ei huvita, vaid need mõjutavad kogu organisatsiooni mainet, eksistentsi ja tulevikku.

Pahatihti ei tekita suurimat kahju organisatsioonile mitte intsident, vaid viis, kuidas seda kommunikeeritakse.  PR-i koostöö IT-ga on äärmiselt oluline ka väljastatava info koguse ja iseloomu pärast – andmed varastanud kräkkerid võivad ettevaatamatult öeldud kommentaaridest lugeda välja palju olulist infot, mis võib neil aidata olukorda veel keerulisemaks muuta. Arvestades seda ja fakti, et andmeturbe eest vastutab IT, peab koostöö kahe osakonna vahel olema tihe.

Eeltöö

Mõnes olukorras on andmete kogumine ja töötlemine organisatsiooni eduks väga vajalik ja ka seadusega kooskõlas. Praktikas võib juhtuda, et tehniline lahendus seab mõningaid piiranguid või mis veel hullem – avab kutsumata külalistele mõned turvaliselt kinni olnud uksed. Seepärast tuleb kõik planeeritavad suuremahulised andmekogumised kooskõlastada tehnilise personaliga, kes oskab prognoosida, milliste probleemidega võidakse antud lahenduse kasutamisel kokku puutuda. Ühiselt on võimalik kaardistada riskid ja koostada kõige ohutum stsenaarium. Tundlike andmete kogumisel peaks lisaks IT-le ja kommunikatsiooniosakonnale kindlasti kaasama ka juristid, kes aitavad hinnata seaduslikke aspekte ning nendest tulenevaid ohte. Ühiselt saab paika panna ohud ja tegutsemiskava (kriisikommunikatsiooniplaani).

Järeltöö

Ka parima eeltöö puhul võib juhtuda, et mõni aspekt jääb tähelepanuta ja kriis puhkeb kõige ebasobivamal hetkel – andmed lekivad, kliendid saavad kahjustatud, äri kannatab. Nagu igas kriisiolukorras, on ka andmetega seotud probleemide korral viis põhilist asja, mida peab kindlasti tegema:

1. Vabandamine. Kui viga on juhtunud ettevõtte süül, tuleb kindlasti alustada vabandamisest. Ka olukordades, kus süüdlane on alles tuvastamisel tuleb võtta vastutus ja vabandada.

2. Kaastunne. Suured organisatsioonid (pangad, poeketid jne) on tarbijatest kaugenenud. Kriisiolukorras on aeg näidata, et suurfirma mõistab, kuidas kliendid ennast tunnevad ja milliseid kannatusi on neile (tahtmatult) põhjustatud.

3. Faktid. Kriisiolukorras ei ole mõtet hämada ega esitada hüpoteese, vaid esitada kõik faktid, mida on võimalik avalikkusega jagada.

4. Tegutsemine. Kuidas parandatakse ja heastatakse tekkinud kahju ja probleem? Kes ja millal sellega tegeleb. Need on küsimused, millele avalikkus vastuseid ootab.

5. Kindlustunne. Lubadus astuda konkreetseid samme sarnaste olukordade vältimiseks tulevikus: kes, mida ja millal teeb.

Autor: Urve Vilk, PR-blogi Vare & Jaakkola

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700