24. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ja on neid, kes ebaõnnestumise tagajärjel on kaotanud korduvalt pinna jalge alt – kui juba asjad lähevad allamäge, siis seda ikka ja jälle. Inimene satub kui keerisesse, mis teda vee alla veab.

Küllap on elus kohta juhusel, heal õnnel või halbade asjade kokkusattumisel. Et meiega toimuv on justkui kellegi/millegi meie välise kätes. Usun, see saab olla korra-paar nii. Pikas perspektiivis vaadatuna oleme siiski ise oma mõtete, eelhoiakute, käitumise ja otsustega oma elu juhtijad. Ka väga kehvas olukorras on meil võimalus teha  pööre - olgu see siis tööalases või isiklikus elus. Olles ebaedu nõiaringis, vajame ehk kellegi abikätt ja toetavat õlga. Kuid et seda saada, peame ikka ise andma võimaluse abistajal meieni jõuda.

See on tegelikult väline pilt, et mõnedel läheb ainult hästi ja teistel vaid halvasti. Tean päris kindlalt, et tegelikult on välise klantspildi taga ka raskeid aegu, mis jäetakse rohkem „omade“ keskele. Pole tähtis, mida näevad teised, hoopis olulisem on ise oma eluga rahul olla ja mitte loobuda edasi liikumast ka siis, kui tundub, et kõik, mida puudutad, laguneb koost.

Kui asjad ei laabu, teed vale otsuse, kaotad elus midagi väga olulist, lööb kõikuma sisemine usk endasse. See võib juhtuda päris kergesti, sugugi ei pea selleks midagi väga-väga hullu juhtuma. Siin mõjutab inimese võimet halvast ajast välja tulla tema sünnipärane emotsionaalne stabiilsus ning see, kas ta on oma loomult ekstravert või introvert. Kõrge emotsionaalse stabiilsusega inimesed tulevad pingetega paremini topime, nad isegi otsivad seda. See on siis adrenaliinilaks, mis elule vunki juurde annab. Ekstravertsed jagavad juhtunud teistega ja räägivad „südamelt ära“. Nii saab ta ise jälle rõõmsa meele tagasi. Ehk isegi mõtleb – küll on hea, et selle õppetunni sain, nüüd olen targem. Nemad ei satu ka ebaedu nõiaringi.

Raskem on nendel, kes on stressi suhtes tundlikumad ja ebaõnnestumisi endasse koguvad. Just neid ähvardab keeris vee alla tõmmata. Neil on eluliselt oluline õppida oma elu kellegi usaldusväärse inimesega jagama. Et leida jaksu uue väljapääsu otsimiseks. Ega keegi teine saa ju öelda, mida tegema pead. Hea kuulajana saab kaaslasele pakkuda tuge ummikust väljapääsu otsimiseks. On väga tähtis märgata inimesi enda ümber ja olla nende jaoks just sellisel hetkel olemas, kui tal endal enam päikesekiirt ei paista. Koos saab mustad pilved laiali ajada …

Edu joovastusel on tegelikkuses vahel päris hullud tagajärjed. Kui inimesel on mitmed asjad elus hästi läinud, võib tal kaduda kontakt reaalsusega. Tal tekib tunne, et vaid tema määrab, kuidas inimesed käituvad ja majandus toimib. Miks muidu väga edukad inimesed ühel hetkel hakkavad tegema otsuseid, mis väga mõistlikud pole. Ilmselt on ikka tekkinud kõikvõimsuse tunne. On kadunud side reaalsusega ja tekkinud kujutelm, et piisab minu tahtest ja nii asjad lähevadki. Siis tuleb leppida kaotustega rahas, ajas, ka inimsuhetes. Olles piisavalt tugev, suudetakse need õppetunnid vastu võtta. Kuid neil inimestel pole abi küsimine sugugi kerge. Vaid läbi väga suure kriisi leiavad nad endale inimese, kes aitab reaalsusele vastavalt elupilti kujundama hakata. Ikka olemas olles, kuulates ja toetades. Sest inimene valib oma tee ise.

Oleme kõik kogenud õnnejoovastust ja sipelnud ebaedu nõiaringis. Oluline on mitte kaotada usku, et oled ise oma elu juhtija ja mõista, et vahel tuleb otsida tuge. Et taas muuta oma elu elamisväärseks.

Autor: Urve Vilk, Sirje Tammiste