5. november 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aja ohjamine vähendab pingeid ja muudab meid efektiivsemaks

Aja juhtimist ehk aja ohjamist tasub õppida, et saada kontroll oma aja üle. Palju oleneb aja planeerimisel meist endist, võib öelda, et efektiivsem ajakasutus tekitab vähem stressi.

Aja ohjamine on sama oluline kui oskus toime tulla oma pingetega, mis paraku kiire elutempoga kipuvad kaasa tulema.

Osadel inimestel on kombeks ka näidelda aja puudust, mis ei näita seda inimest just heast valgusest, sest tal puudub kontroll oma elu ja tegemiste üle. Kes ei tule toime oma aja ohjamisega, ei tule toime ka teiste inimeste juhtimisega, sest jäävad pidevalt hiljaks ja näitavad teistele halba eeskuju. Hea on aga tõdeda, et inimene on kohanev olend ja kohaneb kiiresti ka aja puuduse tingimustes.

Aega ei saa objektiivselt juhtida, küll aga saame juhtida endi mõtteid, tundeid, tegevusi.

• Võtke endale eesmärgiks töötada efektiivsemalt ja vähendada mittetootlikku aega.

Ärge kasutage aega muretsemiseks, vaid otsige selle asemel lahendusi. Ärge kartke kukkuda, vaid proovige alati võimalikult ruttu uuesti jalgadele saada ja eluga edasi minna.

• Osa inimesi elab minevikus, näiteks vanurid kes heietavad pidevalt tuletades meelde vanu häid aegu, kui veel noored olime, osa  inimestest  elab peamiselt „siin ja praegu“, ainult olevikus ja ei mõtle ei minevikule ega tulevikule, aga kolmandad on  suunanud pilgu tulevikku. Eks erinevas ajas olevatel inimestel on erinev väärtushinnang ajale ja igas ajas on omad plussid ja miinused. Noored vaatavad just tulevikku ja peidavad sinna oma unistused, keskealised on kõige rohkem olevikus ja vaatavad, mida saab täna ja praegu ära teha. Mina psühholoogina soovitaksin võtta minevikust väärtuslikud kogemused, tegutseda täna kohe aktiivselt, mitte asju edasi lükata ja vabal ajal unistada suurelt, sest unistused võivad täituda.

• Pidev aja puudus võib tekitada stressi, nagu teen seda  ka alakoormus töötutel ja pensionäridel. Kellel on aja puudus, võiks teha näiteks „kahe minuti asjad“ kohe ära, ilma pikalt planeerimata ilma, et raiskaks lihtsalt kasulikku aega.

Üks võimalus, kuidas testida seda, kas endal on stressi, selleks võib õhtul kirja panna viis head ja toredat asja, mis päeva jooksul on toimunud. Kui see valmistab teile raskusi, siis võib teil olla kerge stress, sest stressis inimesed ei pane nii lihtsalt head ja ilusat enda ümber tähele. Tehke seda harjutust kaks nädalat järjest ja tehke oma järeldus.

Üle „kahe minuti asjad“ võiks jagada neljaks: kiire/tähtis, tähtis/ei ole kiire, kiire/mitte tähtis ja ei ole kiire/ei ole tähtis ning pearõhk panna esmaseks, mis on kiire/tähtis. 

• Teadusliku uuringute tulemusel on selgunud, et kõigeefektiivsemad on need töötajad, kellele on määratud töö tegemiseks kindel tähtaeg, vähem efektiivsemad on, kes ise endale saavad tähtaja püstitada, kõige kehvemad töötulemused on aga neil, kellel puuduvad tähtajad, mis oleksid fikseeritud. Kindel siht silme ees toob edu. Vaba aega võib ka osta ja lasta teistel teha seda, mida nad oskavad paremini, kiiremini või mis ei ole professionaalseks arenguks teile oluline.  Pigem kiputakse oma vaba aega   täitma sellega, et  täiendatakse eelmist tööd   ja raisatakse rohkem aega, mis ei ole efektiivne aja kasutamine.

• Ärge raisake aega lobisemisele ja teiste klatšimisele, sest klatšimine on ebaeetiline ja ei sobi professionaali tööellu! Inimesed kipuvad alahindama aega, mis kulub erinevate ülesannete kvaliteetseks sooritamiseks.

• Pidage meeles, et keeruline tegevus nõuab enda häälestamist tööle ja välja elamist pärast  pingsa töö tegemist, milleks kahjuks sageli unustatakse aega planeerida..

Jätke endale varuaega, täites päevaplaani 80% ulatuses tegevustega, jättes puhveraega ootamatusteks, mis võivad ootamatult ilmneda.  Kui  nüüd tekib vaba aega, siis võiks seda kasuta lühiajaliseks puhkuseks, näiteks kontoritöötajatel ja sekretäridel on pingeline töö arvutitega, sellepärast soovitaksin puhkehetkel teha silmadele võimlemist.

Silmade võimlemine

Tehke järgnevaid harjutusi pikkamööda. Vaadake paremale, vaadake vasakule ilma pead keeramata, ette kaugele võimalikult lähedale, sulgege silmad, liigutage silmamunasid paremale,  siis vasakule ja tehke kinniste silmadega silmamunaga ringe ühtepidi ja teistpidi. Väike lõõgastus kulub ära ka kogu kehale, selleks tõuske aeg ajalt püsti, liikuge trepist mitte ärge sõitke liftiga, kui võimalik.

Autor: Tiive Murdoja, Tiina Kilkson - Psühholoogia blogi

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700