Autor: Hede Kerstin Luik, www.arengutugi.com coach • 31. juuli 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Olen palju kirjutanud õnnetunde loomisest. Aga nagu kõiges muus, on ka sel oma aeg ja koht. Tunded käivad lainetena, ja liigne rõhk pideval õnnelik olemisel võib ka probleemiks osutuda.  Dr June Gruber (Yale University) on samuti uurinud õnnelikkust (Gruber et al., 2013). Ta toob välja need momendid, kus õnnetunde otsingud võivad olla negatiivse mõjuga.

1. Liiga palju õnne

Eluga rahuloluks vajame tasakaalu. Vajame nii positiivset kui negatiivset – tajume eelkõige muutusi ning ühtlane seisund kaotab meie jaoks võlu… Tasub meenutada, et osa inimesi, kes negatiivseid tundeid üldse ei koge, nimetame psühhopaatideks. Huvitav paralleel on ka liigse hulga positiivsete emotsioonide kogemise ja maania vahel. Maaniaga inimesed võivad minna nö üle võlli, võtta igasugu riske, mil on hävitavad tagajärjed.

Jättes isikusehäired kõrvale, on tõendeid, et pideval liiga õnnelik olemisel on halbu tagajärgi. Ka negatiivsed tunded on vajalikud ja kasulikud, andes meile hulga väärt signaale: näiteks kui oleme ohustatud, kui rikume ühiskonna reegleid, või võtame liiga suuri riske. Ilma nende signaalideta võime sattuda väga halba olukorda. Ehk et ükskõik kui ebameeldiv see pole, me vajame halbu tundeid ka. See on osa inimeseks olemisest.

2. Vale aeg olla õnnelik

Millal me neid ebameeldivaid tundeid vajame? Peamiselt siis, kui miskit läheb valesti. Liiga õnnelikuna ei pane me tähele ohumärke ohtlike inimeste või olukordade puhul ning usaldame, kus ei peaks. Õnnelikke inimesi on lihtsam alt vedada. Teiseks, hirmureaktsioon valmistab keha ette põgenemiseks või võitluseks, naeratus näol on vähem tõenäoline kiirelt minema saada. Kolmandaks, negatiivse emotsiooni ajal mõtlevad inimesed sageli süsteemsemalt ja leidlikumalt. Õnnetunne, vastupidi, paneb mõtlema, et kõik on hästi, ning jätkama tavapärasel viisil.

3. Vale õnnetunde tüüp

Kuidas saab õnne olla valet tüüpi, õnn on ju õnn? Nii see siiski pole. Kujutle näiteks tunnet, et oled minemas puhkusele: ootusärevus, vaimustus eesolevast, põnevus – see õnnetunne on eelkõige erutunud ja aktiivne. Võrdluseks mõtle sellest, kui istud peale pikka väsitavat tööpäeva või hoopis matka maha oma lemmikeine ja ehk klaasi hea joogiga, võibolla armsate sõprade seltsis. See on hoopis teistsugune õnnetunne – rahulik ja lõõgastunud. Ja nii on ka “halba” tüüpi õnnetunnet: näiteks uhkus, mis pole tegelikult õigustatud, kahjurõõm, või miski, mis on kultuuriliselt sobimatu. Sellised tunded võivad külla anda korraks naudingu, kuid võivad viia pikas perspektiivis süütunde ja häbini.

4. Vale viis õnnetunde jahil

Üks elu paradoks on see, et mida enam Sa õnne jahid, seda kaugemale ta jääb. Seda kinnitavad uuringud, mis näitavad, et inimesed, kes eriti pingutavad end õnnelikuks teha, tunnevad end tegelikult vähem õnnelikena.  Osa probleemist on pettumus meie oma tunnetes. Kui ma püüan olla õnnelik, ja see ei toimi, lisandub veel ka läbikukkumise pettumus. Ja enesetunne on veel halvem kui siis, kui lihtsalt lased oma tunnetel tulla nagu nad tulevad. See ei tähenda, et õnnetunnet ei peaks looma, lihtsalt seda tuleb teha õigel viisil.

Head tööriistad õnnetunde loomiseks on paindlik oma tunnete juhtimise oskus, suurem teadlikkus sellest, mis teeb sind õnnelikuks, ja tegelemine nende asjadega, mis suurendavad õnnetunnet – mitte niivõrd otsene püüd olla õnnelik.

Loe lisaks: www.arengutugi.com