Autor: Tekstibüroo Päevakera • 18. august 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keelenõu: kuidas kirja korrektselt lõpetada?

Eelmisel nädalal jagasime nõuandeid kirja alustamise viisidest. Sel nädalal annab tekstibüroo Päevakera toimetaja Helika Mäekivi nõu, kuidas korrektselt kirja lõpetada.

Eesti keeles on reegel, et kui des-vorm asub lause algul ja tal pole ees ühtegi sõna, mis teda täiendaks, siis ei tule tema taha taha koma. Keerulisemalt öeldes on sel juhul tegu ilma laienditeta lauselühendiga, mis paikneb pealause ees ja mille peasõnaks on des-vorm. Seega ütleme ilma komata süües kasvab isu; joostes hakkas poisil palav; tervitades naeratas ta rõõmsalt; rääkides keeras tüdruk pea viltu jne.

Sama reegel kehtib ka kirjas hüvasti jättes – des-vormilise tervitusvormeli taha koma ei panda:

Tervitades

Silja

Vabandades

Kalev

Teine reegel ütleb, et ilma komata peab jääma ka selline pealause ees asuv des-vorm, mis on laiendi(te)ga. Nii näiteks kirjutame palju süües kasvab isu; kiiresti joostes hakkas poisil palav; head sõpra tervitades naeratas ta rõõmsalt; oma probleemist rääkides keeras tüdruk pea viltu. Samal viisil tuleb meil ka kirjas lõppsõnu pruukida – ikka ilma komata:

Kõike head soovides

Tiit

Vastust ootama jäädes

Marju

Samasugune komata kasutuskord kehtib ka siis, kui lõpetame kirja mõne teises käändes väljendiga:

Austusega

Triin

Lugupidamisega

Kalle

Siiralt

Sirje

Kui kirja lõppu tahetakse panna mõni soovlause, siis õigekirjajuhiste järgi tuleb selle taha panna hüüumärk. Nii nagu me ütleme Tere hommikust! Palju õnne! Kõike head!, nii ütleme ka

Edu!

Siim

Tuhat tänu!

Terje

Palju jõudu!

Krista

Kellele see tundub liig, võib ehk oma soovi ka ilma lõpumärgita jätta. Kui panna sinna aga koma, nagu viimasel ajal kombeks, siis soovib kirja kirjutaja Siim, Terje või Krista edu, tänu või jõudu hoopistükkis iseendale. See on selgem, kuid proovime lugeda neid soove lausena, ühel real:

Edu, Siim

Tuhat tänu, Terje

Palju jõudu, Krista

Siim, kes on kirjutanud eksamit tegema hakkavale Tarvole kirja, soovib kirja lõpus edu millegipärast endale. Ka Terje tänab iseennast, kuigi kirjutab kirja Tiinale, ja Krista vajab palju jõudu, andes sellest Kerstile mõeldud kirjas üsna kentsakal viisil teada.

Niisiis ei kuulu koma kirja lõpusõnade juurde. Ärgem laskem end häirida inglispärasest mallist Sincerely, Mark; Kindest regards, Elisa; All the best, Jake; With best wishes, Jane. Eesti keeles hüvasti jättes on koma reeglivastane ja nagu selgus, tekitab mõnes konstruktsioonis suisa mõttenihet. Jätkem ta inglise keelde, kus on tema õige koht.

 

Loe lisaks www.paevakera.ee/blog.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700