Autor: Hede Kerstin Luik, www.arengutugi.com coach • 7. aprill 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida teha mõtteväsimusega?

Hede Kerstin Luik
Kui mõtted tormavad ringi, kipub nende emotsionaalne toon olema negatiivne – peas keerlevad mured, probleemid, hirmud ja konfliktid. See  ei loo väärtust ega pole Sulle kasulik. Ka teistele pole hea, kui oled pinges või lausa läbipõlemas. Väsinuna on suurem tõenäosus teha vigu ja langetada halbu otsuseid.

Kui mõtteprotsessid on kurnatud, ei tunne Sa end hästi. Keeruline on lõdvestuda ja mõtteid välja lülitada. Oled pinges ja see stressiseisund kurnab keha ja meelt. Tuju langeb.

Väsinud ajul on vaja puhata, et taastuda ja olla jälle heas vormis. Ja alati pole võimalik võtta puhkust, vahetada keskkonda – või lihtsalt magama jääda.

Mida siis teha, et oma peale puhkust anda?

1. Anna endale aeg-ajalt väikseid pause. Pööra pilk õue või lihtsalt lakke ja hinga pikalt välja. Väljahingamine käivitab parasümpaatilise närvisüsteemi, mis taastab ja rahustab. Too oma tähelepanu oma kehasse, märka kuidas Sa hingad ja kuidas õhk Sinus liigub, märka oma keha liikumist. Võta 10-15 sekundit oma hingamise jälgimiseks ja too tähelepanu mõtetelt keha tajumisele.

2. Harjuta vaatleja positsiooni liikumist – jälgi end kõrvalt ja küsi endalt: Millest ma mõtlen? On see praegu produktiivne? Kas tahan sellest mõelda? Lase korraks oma sisemonoloogil lihtsalt minna.

3. Püüa vaadata endale ja ümbritsevale justkui ülevalt. Katsu näha ennast impersonaalselt, justkui osana suuremast pildist. See aktiveerib neid asju osasid, mis on rohkem seotud teadlikkusega ja hetkes kohaloluga ning võimaldab sisehäältel vaikida.

4. Teadvusta endale, et suur osa sellest, mille ümber me mõtted tiirlema kipuvad, on lihtsalt ajaraisk. Mõttetulv ei takista asju juhtumast ega lahenda probleeme.

Meie esivanemad kogesid rohkem füüsilist väsimust kui mentaalset. Nii on meie keha kohanenud väsimusega toimetulekuks paremini kui meel. Seda enam on vaja teadlikku tähelepanu märkamaks, millal on mõtteväsimusest saamas kurnatus. Ja siis leida viis, kuidas sellega toime tulla. Teadliku kohaloleku – mindfulness – tehnikaid saab õppida ja tasub harjutada.

Lühikesed pingelise mõttetöö perioodid on vältimatud ja sobiv puhkus aitab seejärel taastuda. Pidev pingelises mõttekeerises elamine võib rikkuda tervise. Hea on õppida seda keerist aeglustama ja soovi korral peatama. Peale puhkepausi on pea selgem, mõttetegevus tõhusam ja tunne õnnelikum.

________________________________

Terapeut Hede Kerstin Luik esineb 23.aprillil Sekretäride päeva konverentsil teemal "Kuidas hoolitseda enese ja teiste tasakaalu ja rõõmu eest?".

Hea sekretär on oma juhi ja kolleegide tugi. Sageli tähendab see ka peaaegu psühholoogi rolli: olla kuulajaks, lohutajaks, lahendajaks, inspireerijaks. Kuidas seejuures iseenda eest hoolitseda nii, et sisemist ressurssi jätkuks nii tööl kui kodus? Et silmad säraksid - nii hommikul tulles kui õhtul minnes või ka hilistel tundidel mõnd kriisi lahendades?

Konverentsiprogrammiga saad täpsemalt tutvuda SIIT.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700