Autor: Raimo Ülavere • 9. september 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miks muutused  sageli ebaõnnestuvad?

Raimo Ülavere
Foto: Andres Haabu
Käisin eelmisel nädalal üles astumas ühel sündmusel, kus tegin ettekande muutusest. Täpsemalt sellest, miks suur osa muutustest, sh isiklikul tasandil ebaõnnestub, kirjutab koolitaja ja coach Raimo Ülavere.

Enne ettekannet tekkis ka üks mõttepoeg, pigem vast ebamäärane tunnetus. Et äkki ei peaks nii palju muutustest rääkima.

"Kõik muutub tänapäeval nii kiiresti", "Elu ongi muutumine", "Kui ei muutu, siis sa sured", "Paigalseis on tagasiminek"... Ja nii edasi.

Need kõik tekitavad tunde, nagu oleks muutus abloluutselt ja pidevalt kohustustlik ja et muutus on üks igavesti suur elevant, mida me peame pidevalt ja korraga alla kugistama. Kui otsida põhjuseid, miks me inimestena muutustele sageli veidi kahtlustavalt otsa vaatame, siis äkki võib üks põhjus olla sellest, et me lihtsalt oleme need asjad endale suureks ja keeruliseks rääkinud. Võib-olla peaks järgmine kord, kui on isu rääkida muutusest, rääkima lihtsalt sellest, kuidas me mingi konkreetse asja ära saame teha - lühikese aja jooksul konkreetne VÄIKE samm. Vähem elevanti, abstraktsionismi ja määramatust (need kõik muutusehirmu sõbrad).

Miks siis muutused ikkagi sageli ebaõnnestuvad?

Oma coachingu kogemustele tuginedes toon välja neli asja:

1. Ebaselged sihid - kui tegelikult pole tunnetatud, miks ma seda teen ja siis ka tulemuseesmärkide üleküllus (tegevuseesmärgid on kordades tõhusamad - kolm korda nädalas trenni on parem eesmärk kui 5 kilo alla).

2. Me tahame korraga mitut asja ja me ei teadvusta seda. Me tahame tervislikult toituda, ent me ei suuda ära öelda suurepärasest naise või ema või sõbranna tehtud hiigelsuurest pavlova koogist. Sest me ei taha neid solvata äraütlemisega.

3. Liiga vähene harjutamine. Ka kõige kergema harjumuse kinnistamine võtab poolteist-kaks kuud. Tavaliselt meil pole lihtsalt kannatust ja jaksu seda ära oodata.

4. Üleplaneerimine. Haakub postituse alguses räägituga - teeme hullupööra plaane, mõtlema, analüüsime, kalkuleerime. Kuni muutus on mõeldud nii suureks, et selle tegema hakkamine... on mõistlik edasi lükata. Või selle lõppu lihtsalt ei paista.

PS! Tahad muutust? Mine homme teist teed mööda tööle :)

 

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700