Autor: Tekstibüroo Päevakera • 18. mai 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keelenõu: millal tuleb ´seega´ taha koma?

Tänases blogipostituses annab tekstibüroo Päevakera keeletoimetaja Helika Mäekivi nõu üht kindlat tüüpi komareegli teemal. Peale postituse pealkirjas mainitud sõna kehtib see väga paljude teiste armastatud rõhusõnade kohta ja vajab rakendamist sageli.

Tekst peab olema sidus ja huvitav. Selle saavutamiseks lisatakse lausetele sageli mitmesuguseid sõnu, mis ei ole eluliselt vajalikud, aga annavad rõhku, seovad lauseid loogiliselt kokku, annavad tekstile isikupära ja väljendavad autori suhtumist.

Niisugused sõnad on näiteks seega, järelikult, niisiis, sellepärast, seetõttu, seepärast, äkki, järsku, muidugi, mõistagi, loomulikult, peaaegu, enam-vähem, igatahes, võib-olla, kahjuks, paraku, õnneks, just, juba, veel, alles, vaevalt, siiski, ometi, sellegipoolest, see-eest, küll, lisaks, peale selle, ju, ikkagi, isegi, hoopis, suisa, lausa, seevastu, pigem, üsna, näiteks, ühtlasi, esiteks, teiseks, kolmandaks, lõppude lõpuks, viimaks, kahtlemata, nähtavasti, tõenäoliselt, eks jne. Selliseid lisatähendust andvaid sõnu või fraase nimetatakse üldlaiendiks.

Üldlaiendid võivad laiendada

1) kogu lauset: lauses Kindlasti tulen seminarile käib kindlasti kogu lause kohta;

2) üht fraasi või sõna: lauses Osalen seminaril ka sel aastal on ka seotud ainult fraasiga sel aastal.

Täheldada võib, et eeskätt esimesse rühma kuuluvaid laiendeid komastatakse veidi üle. Meenutagem, milline on lauselaiendi komareegel.

Koma tuleb lauselaiendi järele panna üksnes siis, kui:

a) see alustab lauset või osalauset ja

b) selle järel ei tule mitte öeldis, vaid mõni muu lauseliige.

Seega, seminarile ta tulla ei saa.

Esiteks, tal on samal ajal õppetöö, ja teiseks, ta ei jõua muidu lastele lasteaeda järele.

Siiski, ta soovis pärast minuga kokku saada, et kuulda, millest seminaril kõneldi.

Lõppude lõpuks, materjalid ilmuvad ka veebis.

Kui üks nendest tingimustest on täitmata, siis koma lauselaiendi taha ei panda. Kui näiteks lauselaiend alustab küll (osa)lauset, aga tema järel tuleb kohe öeldis, pole komal seal kohta. Selline pausita sõnajärg tundub vahel ka loomulikum.

Seega ei saa ta seminarile tulla.

Esiteks on tal samal ajal õppetöö ja teiseks ei jõua ta muidu lastele lasteaeda järele.

Siiski soovis ta pärast minuga kokku saada, et kuulda, millest seminaril kõneldi.

Lõppude lõpuks ilmuvad materjalid ka veebis.

Kui lauselaiend ei ole (osa)lause algul, jääb samuti koma panemata, ükskõik kus öeldis ka ei asu.

Seminarile ei saa ta seega tulla.

Tal on samal ajal esiteks õppetöö ja teiseks ei jõua ta muidu lastele lasteaeda järele.

Ta soovis siiski pärast minuga kokku saada, et kuulda, millest seminaril kõneldi.

Materjalid ilmuvad lõppude lõpuks ka veebis.

Fraasilaiendite puhul tavaliselt ei komaga eksita, kuid olgu igaks juhuks üle korratud, et ka fraaside või sõnade üldlaiendi järele ei panda koma. Lisaks võib fraasilaiend peale öeldise käia kokku ka muud liiki sõnadega.

Sellest on küll kahju, et ta ei saa seminarile tulla.

Aga ta on ikkagi õppejõud ja nelja lapse ema.

Meie kokkusaamiseks tuleks võtta aega lausa paar tundi, nägime viimati ju jaanuaris.

Kuna materjalid ilmuvad ka veebis, saame rääkida veel muudestki asjadest.

Nagu näha võib, ei vaja üldlaiend koma üldsegi nii tihti, kui viimasel ajal arvatakse. Eks meid kipub mõjutama jälle see va inglise keel, kus koma tuleb igasuguse lausealgulise üldlaiendi taha panna. Pidagem siis meeles, et meie keeles on sellega natuke teistmoodi.

Mõni üldlaiend on ebasoovitatav või kohati ületarvitatud, näiteks praktiliselt, põhimõtteliselt, reeglina, ainult jne. Nende asendusvariante võib leida eesti keele käsiraamatust.

Loe lisaks: http://www.paevakera.ee/blogi/

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700