Autor: Inge Ojakäär, suhtlemistreener ja etiketikool • 12. august 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuhu on kadunud teretamine?

Etiketikoolitaja Inge Ojakäär.
Organisatsioonides koolitusi läbi viies kuulen järjest enam probleemi, et kolleegid ei tervita enam üksteist, teineteisest vaadatakse mööda, nagu polekski kedagi peale iseenda ümbruses, kirjutab etiketikoolitaja Inge Ojakäär.

Olen selle teema üle mõelnud, et mis võib olla tervitamisest keeldumise põhjuseks – kodune kasvatus; hajameelsus; enesekesksus või sihikindel soov ise märkamatuks jääda!?

„TERE!“ – see on kontaktivõtt, mis ei vaja erilist rituaali. Vastupidi, igapäevases suhtluses on tervitamine lihtne märkamise märguanne.

Üha enam hakkab mulle tunduma veenev variant, et tervitamisest loobumise taga on sisemine soov, et keegi mind ei segaks. Arvutielu suunab inimesed virtuaalsesse maailma, kus silmast-silma kontakte peaaegu pole, või kui on, siis vaid ekraani vahendusel.

Samas soovime inimestena olla tunnustatud ja sisimas ju ootame, et meid ära kuulatakse, et meid märgatakse. Siin peitubki vastuolu.

Ehk vajab tervitamisteema ka organisatsioonides rohkem tähelepanu, sellest rääkimist. Klientidega ju tervitame, muidu meie müügiedukus langeb. Kassapidajad tervitavad, äripartneritele ulatame käe, teame, kuidas silmast-silma kontakt võimaldab olla suhtlemisel veenvam. Ja ka meie kõige lähedasemad inimesed vajavad seda väikest tähelepanu.

Minule on oma kodusest kasvatusest külge jäänud kaunis komme, et koduuksest sisenedes ütlen „Tere!“ oma kodule, olenemata sellest, kas pereliikmed on kodus või mitte. Lihtne „Tere!“ ei võta meilt midagi, kuid annab palju soojustunnet, rõõmsaid silmapaare, kokkuhoidvustunnet. Ja seda igal pool, ka organisatsioonides.

Lühidalt klassikalisest tervitamise etiketist…

Positsioon –- madalamal positsioonil isik tervitab esimesena kõrgemal positsioonil isikut; Kõrgemal positsioonil isik ulatab kätlemisel käe esimesena (olenemata soolisest kuuluvusest).

Vanus –- noorem tervitab esimesena vanemat isikut ning noorem vanemale ise esimesena kätt ei ulata. Käe ulatab noorem kui vanem talle käe ulatab.

Eraelus –- härra tervitab ja esitleb ennast daamile esimesena ja daam ulatab käe kui ta soovib seda teha. Kui daam härrale kätt ei ulata, siis kätlemist ei toimu.

NB! Aeg loob omad reeglid – avatuma suhtlusega seltskondades, organisatsioonides ning meeskondlikus töölaadis pole oluline hierarhia ning vastav käitumisreeglistik. Üksteist austav suhtlemine on see, mis inimesi koos hoiab ning pole vahet, kes esimesena lugupidamisavalduse teeb.

Loe lisaks www.etiketikoolitus.com.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700