Autor: Tekstibüroo Päevakera • 21. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suurim eeskuju on olnud inglise keel oma reeglitega. Ent sageli on teise keele reeglitel oma ajalugu, mis ei pruugi kattuda meie igapäevakeele kokkulepetega. Seepärast on ka praeguses elektroonilises kirjavahetuses kahe keele reeglid sageli segamini. Tuletagem siis meelde, kuidas eesti keele reeglite järgi kirja algust ja lõppu vormistada.

I KIRJA ALUSTAMINE

Esmamulje ütleb sageli palju. Kirjas jätab esmamulje see, kuidas lugeja poole pöördutakse. Kui see on korrektselt vormistatud, on üsna tõenäoline, et lugejas tekib meeldiv olemine, mis häälestab teda kirjutaja ja tema kirjapandu suhtes soodsalt. Kuidas siis korrektselt pöörduda?

1. Inglise keeles algab kiri kujul Hello, … Hi, … Good morning, …, jne. Eesti keeles sellist komatamist reegli järgi ei pruugita. Kirjades pannakse tervitussõnade järele hüüumärk või kui see tundub liiga omapoisilik, emotsionaalne, silmatorkav või kohatu, jäetakse see koht kirjavahemärgita:

Tere! või Tere

Tere hommikust! või Tere hommikust

Hei! või Hei

2. Kui kirja alustatakse mõne austava pöördumissõnaga, tuleb sellegi järgi hüüumärk või tühi koht:

Austatud Kerli Kuusk(!)

Lugupeetud juhataja(!)

Head kolleegid(!)

Kallid sõbrad(!)

3. Koma aeg saabub siis, kui tervitussõna järel soovime nimetada inimest või inimesi, kellele kirjutame. Koolist ehk mäletatakse, et see, keda-mida me nimetame, on üte, mis nõuab enda ette ja taha koma. Kuna pärast ütet lause ei jätku, jääb lõpukoma ära ja selle asemel pannakse taas tervitushüüumärk või mitte midagi.

Tere, Oliver!

Tervitus, kallis Kaire(!)

Tere jälle, armas Alar(!)

4. Koma ebakorrektne kasutamine tekitab probleeme ka pöördumisele järgneva teksti vormistamisel. Näiteks peab koma järel tulema eesti keeles väike esitäht (kui ei ole just nimega tegu), kuid teisalt kehtib reegel, et lõiku tuleb alustada suure esitähega. See kahe reegli vastuolu tekitab kirjutajas mõnikord küsimuse, mis suurusega tähega peaks pöördumisele järgnevat teksti alustama. Aga segadus kaob kohe, et kasutame eesti keelele omast hüüumärgi või märgituse reeglit:

Tere, Toomas(!)

Kuidas Sul läheb?

Kui pöördumise järel on hüüumärk või ei ole märki pandud, on selge, et kirja alustav lõik algab suure esitähega.

II KIRJA LÕPETAMINE

Kirja lõpetades on viisakas midagi soovida. Kuidas oma tervitust või soovi niimoodi vormistada, et lugejal jääks ka viimaseid sõnu lugedes hea mulje?

1. Tuletagem veel veidi koolitarkust meelde. Lauselühend on selline osa lausest, milles ei ole alust ega öeldist, vaid mille puhul väljendutakse tegusõna lühivormide abil. Üheks selliseks on määruslik des-lühend. Eesti keele käsiraamatus on öeldud, et kui selline lühend paikneb põhilause ees ainsa või viimase sõnana, siis selle järele koma ei panda: süües kasvab isu; joostes hakkas poisil palav; head sõpra tervitades naeratas ta rõõmsalt; oma probleemist rääkides keeras tüdruk pea viltu. Sama reegel kehtib ka kirjas hüvasti jättes – des-vormilise tervitusvormeli taha koma ei panda:

Tervitades

Silja

Vabandades

Kalev

Tänades

Virve

Kõike head soovides

Tiit

Vastust ootama jäädes

Marju

2. Samasugune komata kasutuskord kehtib siis, kui lõpetame kirja mõnes teises, näiteks kaasaütlevas käändes väljendiga:

Austusega

Triin

Lugupidamisega

Kalle

3. Kui kirja lõppu soovitakse panna mõni soovlause, siis õigekirjajuhiste järgi tuleb selle taha panna hüüumärk. Nii nagu kirjutame Tere hommikust! Palju õnne! Head uut aastat!, nii ka

Edu!

Siim

Tuhat tänu!

Terje

Palju jõudu!

Krista

Kui panna soovlause taha koma, siis tuleb välja, et kirja kirjutaja Siim, Terje või Krista ei soovi edu, tänu või jõudu mitte kirja saajale, vaid hoopistükkis iseendale. See saab eriti selgeks, kui vaatame soovi koos nimega ühel real:

Edu, Siim

Tuhat tänu, Terje

Palju jõudu, Krista

Seega ei kuulu koma kirja lõpusõnade juurde. Ärgem laskem end häirida inglispärasest mallist Sincerely, Mark; Kindest regards, Elisa; All the best, Jake; With best wishes, Jane. Eesti keeles hüvasti jättes on koma reeglivastane ja tekitab mõnes konstruktsioonis suisa mõttenihet.

Kui inglise keeles kirjutajate jaoks on koma kasutamine kirja alguses ja lõpus selle keele loomulik osa, siis meil ei ole see reeglitega kooskõlas ja teeb tegelikult kõik keerulisemaks. Teeme siis oma elu lihtsamaks tagasi. Ärgem võtkem võõra keele kombeid pimesi ja põhjendamatult üle – see ei ole otstarbekas ega too meie keelele mingit kasu. Hoidkem pigem enda tavasid au sees, sest need meile omasemad, ajalooliselt välja kujunenud ning eristavad meid teistest. Loobume inglispärasest komast, paneme algustervituse taha hoopis hüüumärgi või kui soovime olla tagasihoidlikumad, jätame selle koha tühjaks. Esimest lõiku saame sel juhul rahulikult esisuurtähega alustada. Kirja lõpetades mõtleme läbi, kas oleme kasutanud lauselühendit, mille puhul koma ei tule, või soovlauset, mille järele tuleb panna hüüumärk.

Autor: Helika Mäekivi, keeletoimetaja

Allikas: www.paevakera.ee

NB! Keeletoimetaja Helika Mäekivi koolitus Kuidas koostada laitmatut ametikirja? toimub 11.aprillil Tallinnas. Lisainfo SIIT.