Autor: Liisi Orlovski • 29. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lõpuks leiad töökuulutuse, mis Sulle huvi pakub. Tööd pakkuv ettevõte tundub edukas ning hea mainega. Kirjeldatud tööülesanded ning hüved panevad Sinu südame kiiremini põksuma. Jõudes kandidaadile esitatud nõudmisteni saad aru, et just see on koht, kus tahaksid tööle asuda ja vajutad nuppu „kandideeri!“. Jääd põnevusega ootama.

Möödub nädal, möödub kaks. Möödub ka kuupäev, mil oli kandideerimise tähtaeg ja Sina ikka ootad. Oled ilmselt kaotanud lootuse, et Sind esimesse vooru kutsutakse. Enesekontrolliks viskad veel pilgu peale töökuulutusele ja märkad seal väikses kirjas: „Ühendust võetakse vaid sobivate kandidaatidega“.

Järgneb segadus ja Su peas kerkivad küsimused: „Kas ma siis ei olnudki sobiv? Tingimised olid ju täidetud! Kas nad ei valinud kedagi või protsess veel käib? Kas nad üldse said minu CV kätte?“.

Jutt läheb liikvele

Sõpradega kohtudes jagad enda kogemust ning vestluse käigus mõistad, et Sa ei ole ainukene, kes pikisilmi tööandjalt tagasisidet ootab. Vahetate omavahel ettevõtete nimesid ja veendute, et tööandjad, kes oma kandidaate nii kohtlevad, ei ole teie jaoks.

Üks tagasilöök ei morjenda Sind ning jätkad tööotsinguid. Leiad internetiavarustest veel mitmeid huvipakkuvaid kuulutusi, sealhulgas neid, kuhu Sinu tuttavad kandideerinud on, aga endiselt tagasisidet ootavad. Liigud neist kiiruga edasi. Päevad mööduvad ja vaikselt kaob ka entusiasm. Esitad endale mõttes küsimusi: „Äkki ma ei saagi erialasele tööle? Võib-olla ei ole minu kõrgharidus piisav tööle kandideerimiseks? Kas ilma tutvusteta ei olegi võimalik sobivat tööd leida? Äkki peaksin hoopis välismaale tööle minema?“.

Äärmuslik, Sa ütled?

45% Eesti tööotsijatest on kandideerimise katkestanud, kuna ei ole kandideerimisprotsessi kohta tagasisidet saanud ning 6 kandidaati 10-st loobuvad kandideerimisest, kuna on saanud tuttavalt negatiivset infot, selgub Eesti suurima, üle 12 000 vastajaga, tööturu- ja palgauuringu tulemustest.

Aeg, kus tööotsijad jooksid ettevõtetesse tormi, on ümber saanud. Sobivate kandidaatide leidmiseks peavad tööandjad aina enam tegelema iseenda müügiga, alustades silmapaistvatest töökuulutustest, professionaalsest värbamiskommunikatsioonist ja lõpetades sellega, et seal on päriselt hea töötada.

Kui oled uute töötajate otsinguil, siis küsi endalt enne värbamisprotsessiga alustamist:

- Kui palju on teie ettevõttel tööturul konkurente?

- Kuidas neist eristute?

- Kui paljud otsivad samasuguse profiiliga töötajaid kui teie ettevõte?

Ning kui Sulle ikka veel tundub, et saate lubada endale kandidaatide kaotamist, siis siin on mõned näited:

- Aktiivselt otsib tööd vaid 16% tööealisest elanikkonnast (allikas: PIA ja Brandem, 2016).

- Eeldusel, et ühele ametikohale kandideerib 100 kandidaati, jõuab vestlusele neist keskmiselt 20.

- 80 tööotsijat jäävad tagasisideta.

- Igal tööotsijal on keskmiselt 3 lähedast sõpra, mis tähendab, et nende ebameeldivast kogemusest teab automaatselt 240 inimest. Ja tead, mis? Neile meeldib rääkida. Palju.

Tagajärg: Raisatud aeg ja raha, kahjustatud maine ning halvimal juhul läbikukkunud värbamisprotsess, mille tulemusel ei leidnudki teie ettevõte endale sobivat töötajat.

Mida teha, et nii ei läheks?

Tööotsijatele meeldib olla märgatud ja oluline. Neile meeldib, kui neile tähelepanu pööratakse ja neisse hästi suhtutakse. Kellele ei meeldiks?

Tööotsija jaoks algab see värbamiskommunikatsioonist. On iseenesest mõistetav, et aeg on raha ja raha on kõigil vähe, aga tööandjana võta see aeg, et anda kandidaatidele tagasisidet. See on oluline nii ettevõtte rahakotile, tulemuslikkusele kui ka mainele üldiselt.

Ja kokkuvõttes ei või Sa kunagi teada, kuna Sina oled järgmisena tööotsija rollis või vajad enda ettevõttesse inimest, kellele Sa 10 aastat tagasi tagasisidet ei andnud.

Inimestel on detailidele hea mälu. Lähene värbamisprotsessile alati nii, et inimestele meenuks isegi aastaid hiljem positiivne kogemus!

Kaks kasulikku nippi, mida värbamisprojektide juhina Brandemis igapäevaselt kasutan ning teistelegi värbamisel soovitan:

- Kui tööotsija kandideerimisavaldus on Sinuni jõudnud, siis vasta sellele viisakalt: “Aitäh! Kinnitan, et olen Teie CV kätte saanud. Peatse suhtlemiseni.“ Kui Sul puudub selle jaoks aeg, siis seadista automaatvastus.

- Peale intervjuud saada kandidaadile tore kiri: „ Aitäh meeldiva vestluse eest. Nagu lubasin, hoian Sind toimuvaga kursis!“

Allikas: Brandemi blogi