Autor: Raimo Ülavere • 17. mai 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida teha negatiivselt mõjuva kolleegiga?

Kui sul on kurb, negatiivsusest pakatav kolleeg, sõber või lähedane, siis suureneb kaks korda tõenäosus, et sa ka ise nakatud negatiivsusesse.
Foto: Shutterstock
Kas negatiivsusest pakatavad kolleegid mõjutavad ka meie endi emotsioone, võimekust ja heaolu? Lühike vastus sellele küsimusele on: jah, mõjutavad. Koolitaja Raimo Ülavere toob välja, kuidas sarimürgitajat ära tunda ja annab nõu, kuidas neist ennast mitte mõjutada lasta.

On tehtud rohkelt igatsorti eksperimente ja uuringuid, kuidas nn mürk levib ja siin siis mõned kokkuvõtted neist.

* Negatiivsus (mürgisuse pehmem metafoor) levib sarnaselt haiguslikule viirusele, leidsid teadlased Harvardi ülikoolist ühes uuringus. Seega, leviku muster on sama, nagu mistahes viiruse – olgu see “külmetusviiruse” või kõhuviiruse puhul. Teadlased leidsid, et kui sul on kurb, negatiivsusest pakatav kolleeg, sõber või lähedane, siis suureneb kaks korda tõenäosus, et sa ka ise nakatud negatiivsusesse.

* Negatiivsus levib palju tõhusamalt, kiiremini ja kaugemale kui positiivsus. Ehkki ka õnnetunne levib nagu viirus, siis näiteks üks õnnelik sõber suurendab sinu õnnetunde tõenäosust vaid 11% (võrdle negatiivse emotsiooni kahekordseks kasvanud tõenäosusega).

* Nagu tavapärase haiguslikku viirusessegi nakatumisel – mida rohkem on sul kolleege-sõpru-lähedasi viirusesse nakatunud, seda suurem on tõenäosus, et ka sa ise nakatud. Nakatumine sõltub suuresti kontaktidest viiruse kandjatega, ent paranemise aeg ja viis on juba igaühel individuaalne.

* Pidev suhtlemine nn mürgiste, negatiivsust pritsivate inimestega põhjustab inimesele järske ja sügavaid stressihooge, ütleb teine uuring. Ja see omakorda mõjutab otseselt inimese võimekust oma eluga hästi hakkama saada. Veel konkreetsemalt – see ei tee lihtsalt kurvaks ja õnnetuks, vaid mõjutab reaalselt ja otseselt aju töövõimet, aju ehitust. Ehk me muutume inimestena – nii füüsiliselt kui vaimselt. Ja mitte paremuse poole.

Sarimürgitaja sümptomid

Kes siis aga on see, kes imeb inimestest elumahlasid ja külvab negatiivsust? Trikk on siin teha vahet inimestel, kes lihtsalt tüütavad sind ja nendel, kes on päriselt energiavampiirid. Mõned näited (vampiiridest):

Ohver

Neid võib olla esimese hooga raske ära tunda. “Ohvritega” suheldes märkad tõenäoliselt aga peagi, et suurema osa oma ajast tegeled sa nende probleemidega (ja probleemidest neil puudust pole). Sa lahendad neid, annad nõu, elad kaasa ja oled üldse oma arust tubli toetaja. Kui aga öeldakse, et “valu on vältimatu, ent kannatamine on valik”, siis ohvrid valivad reeglina kannatamise. Mõistagi käib ohvri mentaliteediga kaasas vastutuse lükkamine – “ohver” keeldub oma elu ja tegude eest vastutust võtmast, ikka ja jälle on keegi teine nende hädades süüdi.

Isekas egoist

Kõik asjad – teemad, nähtused, juhtumid on kuidagi nendega seotud. Alustades juttu mingil suvalisel teemal, jõuate üsna kiiresti selleni, kuidas tema mõtleb, teeb ja tunneb – ja kuidas see kõik ikka nii pahasti just talle mõjub (on mõjunud). Teda ei tundu üldse huvitavat, mida teised mõtlevad ja või tunnevad – kogu maailm pöörleb ümber tema tunnete, mõtete.

Vilunud kriitik, olematu tunnustaja

Negatiivsust kiirgavatest inimestelt kuuled sa erakordselt palju hinnanguid teiste inimeste kohta. Mõistagi on sellest suurem osa, et mitte öelda pea kõik negatiivne – küll on see rumal, küll on see saamatu. Püsiv, pidev ja katkematu negatiivne hinnangulisus on mürgi taastootmise ammendamatu allikas. Ent kui keegi saab millegi positiivsega hakkama, teeb midagi tõesti hästi – mistahes kriteeriumi järgi mõõtes, siis maksimum, mida välja pigistatakse, sedagi eraldi küsimise tagajärjel, on “normaalne”. Ehk teisisõnu “see pole midagi erilist”…

Eksimatu

Alati. Peab. Õigus. Olema. Midagi pole teha, on minu arvamus ja siis on vale arvamus. Küsimus ja diskussiooni koht on ainult selles, kui vale see teine arvamus võib olla. Ja muuseas, “mürgitajad” ei vabanda. Mitte kunagi. Äärmisel juhul on nad nõus küll ütlema: “No vabandust”, ent siis järgneb kohe ka “aga…” ning jutt sellest, kuidas tegelikult on tal ikka õigus.

Kuulujuttude levitaja

Üks huvitav äratundmishetk tundub olevat ka see, millest inimesed räägivad. Väikesed inimesed räägivad teistest inimestest ja suured inimesed ideedest, on keegi kuskil öelnud. Tõepoolest, kõige mürgisemad salvajad võivad olla ka kõige suuremad kuulujuttude levitajad – kes kuuldavasti mida tegi või tegemata jättis ja muidugi ka see, mida sellest inimesest siis arvata (reeglina mitte midagi head).

Bullterjeri hambumusega

Nad ei lase lahti. Ei lase. Kui nad on otsustanud korra kannatada, siis kannatavad nad kuni lõpuni. Misiganes see lõpp tähendab. Negatiivsust külvavad inimesed kasutavad iga võimalust, et üha uuesti taastoota negatiivsust. Nii tulevadki lauale ikka ja jälle needsamad teemad, millest teised inimesed on juba ammu edasi läinud. Või on lihtsalt aeg teinud oma ravimise töö. Ent negativismi levitajad võtavad need teemad sobival hetkel (selle võib käivitada absoluutselt igasugune sündmus, sest vt eespoolt – kõik on nendega seotud) sahtlist välja ja saag tõmmatakse jälle käima.

Jookse … kui saad

Eks neid iseloomustavaid käitumismustreid võib veel kirjeldada ja ilmselt oskame me kõik neid ise juurde lisada. Peamine küsimus on ehk see, mis siis teha, kui oled sellise energia imejaga kokku sattunud – kas siis tööl või eraelus.

Esimese hooga tahaks hüüda nagu Mihkel Raud, kelle esimene nõuanne inimestele, kes küsisid, kuidas alkohoolikuga toime tulla, oli: jookse. Siis on vähemasti üks inimene maailmas tervem. Ent päriselus me ei saa alati joosta. Kui võtta negativismi nagu nakkushaigust, siis on ehk ka kaitsemeetmed sarnased – mida vähem kokkupuudet, seda väiksem on tõenäosus ise nakatuda. Ning kasvatada samal ajal immuunsust, korjates ja hoides teadlikult enda ümber inimesi, kes teevad meid õnnelikumaks. Sest, nagu eespool öeldud – ka õnnetunne levib viiruslikult.

Allikas: raimoulavere.com

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700