27. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töökeskkonna riskianalüüs on nagu poolaasta müügiaruanne. Aruande alusel analüüsitakse varasemaid tegevusi ning nende tulemuslikkust. Kas miski töökeskkonnatingimustes on paremaks või halvemaks muutunud ning kas see on omakorda ettevõtte majanduslikke tulemusi mõjutanud?

Töötaja on ettevõttele kui hindamatu vara, kelle tervisest/motivatsioonist oleneb töö efektiivsus ja seega ka ettevõtte majanduslikud tulemused. Seetõttu riskianalüüsi teostamise huvi peaks tulema just tööandjalt. Riskianalüüsi teostamise huvi tekkimise eelduseks on õigusaktide nõuete täitmise, töötajate tervise sälitamise ja sellest tuleva ettevõtte tootlikkuse säilitamise ja kasvu soov.

Riskianalüüsi läbiviimiseks ei ole Eestis ühest vormi ega tunnustatud lähenemist. Ettevõtetele ja asutustele on antud vabad käed koostada enda ettevõttele sobival kujul riskianalüüs, jättes siiski ettevõttele kohustuse hinnata kõiki ettevõttele kohalduvad ohutegureid, mis on tööohutusalastes õigusaktides välja toodud.

Riskianalüüs ei ole tegelikult keeruline, kui:

• teada põhialuseid;

• nö õigest otsast pihta hakata;

• olla teadlik võimalikest ettevõtte/asutuse töökeskkonnas esineda võivatest ohuteguritest;

• osata tuvastada ja hinnata selliseid riske, mis võivad endaga kaasa tuua tööõnnetuse või kutsehaiguse.

Riskianalüüsi teostamiseks on erinevaid võimalusi:

• ettevõtte töökeskkonnaspetsialist (TKS) teostab riskianalüüsi ise oma meeskonna jõu ja teadmistega;

•  ettevõtte TKS kaasab ettevõttevälise konsultandi;

•  riskianalüüs tellitakse täisteenusena sisse.

Kui ettevõte/asutus soovib töökeskkonna riskianalüüsi ise läbi viia

Kui TKS-l on töökeskkonna ohuteguritest/tervisekahjustust tingivatest ohtudest väga hea ülevaade, siis soovitatakse kõige enam riskianalüüs koostada ettevõtte enda poolt, kaasates vajadusel ettevõttevälise konsultandi. Konsultant aitab tähelepanu pöörata olulistele aspektidele ning suunata TKS-i/tööandjat.

Kui on olemas ressurssid (aeg, inimesed, teadmised/oskused), siis on ettevõtte enda poolt koostatud riskianalüüs reeglina ettevõttele parim lahendus. Sellisel juhul saab riskianalüüsi läbiviimise protsessist järjepidev, mõtestatud ja tulemuslik töökeskkonna parendamise tööriist. Kui ettevõte viib riskianalüüsi ise läbi, paraneb selle käigus ka ettevõtte töötajate teadlikkus töökeskkonnast ja selle olulisusest.

Kui aga tööandjal/TKS-l napib teadmisi ning ajaressurssi, samuti ei ole võimalik kaasata teisi meeskonnaliikmeid, tasub kaaluda võimalust tellida töökeskkonna riskianalüüs litsentseeritud teenusepakkujalt.

Milline on hea seadusandluse nõuetele ja ettevõtte vajadustele vastav töökeskkonna riskianalüüs?

Riskianalüüsi alusel peab olema võimalik:

• määrata tervisekontrolli vajadus;

• määrata isikukaitsevahendite vajadus (sh nende omadused);

• määrata ohumärgistuse vajadus;

• otsustada vajalikud olmetingimused;

• määrata kindlaks perioodiliselt kontrollitavad tegevused/objektid (st sisekontroll);

• töötada välja tegevuskava ja parendustegevused (otsustada töökoha parandamise üle, et vältida tööõnnetuste ka kutsehaiguste tekkimist).

Kui tellida riskianalüüs teenusena?

Tellides riskianalüüsi, on soovituslik eelnevalt tutvuda põhjalikult teenusepakkujaga. Riskianalüüsi koostamine eeldab koostööd töö tellijaga ning tellijapoolset aja panustamist ning riskianalüütiku jaoks olemasolu analüüsi toimumise ajal. Igal külastusel ei ole vajalik füüsiliselt kohal olla, aga oluline on kontakti võimalus ning küsimuste esitamine ning vastuste saamine.

1. Lepitakse kokku külastuse ajad (aeg)

Tööandjaga lepitakse esimese külastuse päevaks kokku selline päev, mil ettevõtte esindajal on aega riskianalüütikuga tegeleda.

Koos on vaja teha:

• ringkäik ettevõttes;

• tutvustada riskianalüüstilule põhjalikult ettevõtte tööd;

• vestelda riskianalüüsi võimalikust ülesehitusest;

• otsustada, milline on parim viis saada töötajate poolne tagasiside/arvamus töökeskkonna kohta;

• otsustada olulised töökeskkonna parameetrid, mida oleks vaja mõõta, arvestades ettevõtte spetsiifikat (valgustus, temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumiskiirus, müra, kemikaalid ruumiõhus jms).

2. Koostatatakse riskianalüüsi läbiviimise tegevuskava

Peale riskianalüüsi ülesehituse üle otsustamist pannakse paika riskianalüüsi teostamise tegevuskava – millal ettevõtet külastatakse ja milliseid ettevõtte osi külastatakse/hinnatakse ning töötajatega vahetult suheldakse. Ainult anketeerimise tulemuse alusel ei saa koostada adekvaatset analüüsi, kuna töötajad ei pruugi küsimustest aru saada ning seetõttu ei pruugi vastused küsimustele olla asjakohased.

Riskianalüüsi teostamise ajaline mahukus oleneb ettevõtte suurusest/töökohtade arvust ning spetsiifikast. Mida spetsiifilisema tegevusega või suurema arvu töökohtadega/seadmete arvuga ettevõte, seda kauem kulub aega kvaliteetse riskianalüüsi koostamiseks.

Riskianalüüsi käik

• Akrediteeritud asutuse poolt teostatakse vajalikud töökeskkonna mõõtmised. Riskianalüütik kasutab mõõtmistulemusi töökeskkonna objektiivseks hindamiseks.

• Riskianalüüsi koostamisse kaasatakse osakonna juhte, vajadusel tehnikavaldkonna töötaja, töökeskkonna spetsialist-, volinik(ud)/usaldusisik(ud) ning vajadusel ka teisi ettevõtte spetsialiste. Kaasamise eesmärk on selgitada antud inimestele riskianalüüsi olulisust, valdkonnas valitsevaid ohte ning saada adekvaatset informatsiooni töökeskkonna kohta.

• Viiakse läbi töökeskkonna vaatlused, küsitletakse töötajaid, viiakse läbi ankeetküsitlused (vajadusel) ning analüüsitakse/hinnatakse töökeskkonna riske.

• Peale külastust või mitmeid külastusi dokumenteeritakse tegevus ning saadetakse ülevaatamiseks/ kommenteerimiseks/kooskõlastamiseks töö tellijale. Vajadusel vaadatakse analüüsi sisu üle koos töö tellijaga ning viiakse sisse vajalikud muudatused/täpsustused. Vormistatakse hetkeseisu lõplik versioon ning antakse tellijale üle.

Oluline on teada, et tegu ongi vaid hetkeseisu analüüsiga – juhul kui töökeskkond muutub, nt lisandub seadmeid, ruume, spetsiifikaid, remonditakse ruume, töökeskkonda parendatakse vms, tuleb riskianalüüs ajakohastada ning kinnitada uus versioon.

• Tellija soovi korral tuleb riskianalüütik töö tulemusi ettevõttesse töötajatele tutvustama.

Järeltegevused

Peale riskianalüüsi heaks kiitmist koostatase tegevuskava avastatud puuduste likvideerimiseks (selle võib koostada tellija ise riskianalüüsi alusel või palutakse koostada riskianalüütikul).

Lisaks on oluline koostada ka sisekontrolli tegevuskava – selliste ohtude süstemaatiliseks kontrollimiseks, mida kõrvaldada ei saa, aga mis võivad kontrolli alt väljumisel tööõnnetuse või kutsehaiguse põhjustada.

Riskianalüüsi nõue

Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 3 alusel peab tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise, mille käigus:

- selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid; 

- mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid; 

- hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele, alaealistele ja puudetega töötajatele;

- hinnatakse töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.

Lisainfot loe www.riskianaluus.ee.

Artikli autor:

Kristi Jõeorg

Riskianalüüs OÜ juhataja

E-mail [email protected]

Content Marketing (CM) ehk sisuturundus on moodne trend kogu maailmas, mille läbi ettevõtted tutvustavad oma parimaid kogemusi, tooteid ja teenuseid. CM artikkel lähtub alati artikli eest tasunud kliendi huvidest ning seal sisalduva info tõesuse eest vastutab klient. 

Autor: Tiive Murdoja, sekretar.ee