28. märts 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas kohvi abil maailma parendada ja maitseelamusi võita?

La Meseta farmi (Colombia) esindajad külas Eestis, fotol ka Coffee People’i töötajad (Annar Alas paremalt esimene).
Foto: Rasmus Jurkatam
Kohv aitab paljudel inimestel alustada päeva ja turgutada vaimu lõunal, kuid selle tumeda joogi maitse ja kvaliteet ei ole oluline üksnes kohvikusse minnes, vaid ka kodus või töökeskkonnas. Kuidas valida tööle või koju parimat kohvi?

Kohvi eelistatakse sageli juua tassikohvina või valada presskannust, ent tehnoloogia arengu ja kättesaadavuse koosmõjul teevad viimastel aastatel võidukäiku erinevad kohvimasinad. Seega ei ole kohv enam üksnes omamoodi nauding väljaspool kodu - nõudmised kasvavad, võimalusi on palju ning eri maitsetega katsetatakse ka koduses keskkonnas. Teisalt, just võimaluste paljususes läheb sageli kaduma tähtsaim – kohvi maitse.

Kallis ja eri võimalustega kohvimasin peaks justkui muutma paremaks kohvi maitse, ent paraku see nii ei ole. Masin muudab elu mugavaks, eriti kontoreis, kuid maitset see ei mõjuta. "Kohv, mida masinasse panna, on väga oluline," ütleb Coffee People OÜ juhatuse liige Annar Alas, kes on ühtlasi ka World Barista Cooperationi sertifitseeritud kohtunik. Alas selgitab, et kui inimene on seni ostnud suhteliselt normaalse kvaliteediga 12-eurost kohvi, peab masinate jaoks kasutama kallimat espressouba, mille kilohind maksab juba 24 eurot. "Inimene kallab oad masinasse, vajutab üht vilkuvatest nuppudest, kuid jook, mis välja tuleb, on mõru, kibe ja võib-olla isegi ei lõhna hästi."

Kuigi kohv võib brändilt ja hinnalt tunduda kvaliteetne, sisaldab see Alase sõnu tihti hoopis kõige odavamat sorti – robustat, mida lisatakse poelettidelt leitavatesse kohvidesse eelkõige hinnaargumendil. Maailmas toodetavast kohvist moodustab Kongost pärit robusta ligi kolmandiku, kuid kõige sagedamini leiab seda Itaalias toodetud kohvist (30-50%). Lõhna ja maitse petmiseks röstitakse kohv tumedaks, n-ö kärsatatakse halb maitse välja. Kohvioad võivad teinekord tunduda ka õlised (läikida) või lõhnata teistsuguselt. Ka sellisel juhul ei ole tegu kvaliteetse kohviga.

"Nüüd see, kes on masina eest maksnud, ei suuda enda maitsemeeli enam uskuda. Kuna ta ostis kalli itaalia brändi, peaks esiteks masin tegema kohvi paremaks, teiseks on kohv kaks korda kallim. Inimene seostab miskipärast hinda kvaliteediga, kuid kohvi puhul seda paralleeli tõmmata ei saa," nendib Alas, et kui masinast tulev kohv ei ole inimesele maitse järele, kaob ka kohviisu. Siiski, põhjust ei otsita masinast, vaid pigem kohvioast. Nii lastakse masin uuesti seadistada või ostetakse aina kallimat kohvi, maitse aga ei parene.

Ühtäkki avastab seesama inimene lisandid. Kohvile valatakse peale piima, siirupit, lisatakse suhkrut, sest kohvi kibe maitse peab kaduma. "Lõpuks on nii, et on 30 milliliitrit kohvi ja 250 milliliitrit piima. Sinna veel suhkrut ja siirupit: nüüd on suurepärane ja maitse saadakse kätte," ütleb Alas, et põhjus peitub ikkagi ostetava kohvi algses protsessis – tooraine on kvaliteedilt halvem, seega ka lõpptulemus. Erinevad cafe latte'd, cappucinod ja siirupiga kohvid võivad ju maitset petta, kuid kohvioa kvaliteedivahet on tunda ka nende puhul. Olulisimaks muutub kohviuba siiski nende jaoks, kes eelistavadki musta kohvi või koorekohvi.

Kohv – mitte üksnes nauding, vaid pigem börsitoode

Kohv võib olla lahutamatuks osaks kontori ökosüsteemist, kuid me ei mõtle sellele kui börsil kaubeldavale toorainele. Tegemist on järjest kaubanduslikuma süsteemiga, kus farmer korjab küll kohvipuu marjad ise, ent kokkuostjalt liigub kaup edasi lattu, kus kohvioad segunevad ehk suuremad ettevõtted ostavad kohviube siiski samast allikast, vahe on tihti üksnes pakendis. Farmer ise seevastu ostab külapoest lahustuvat kolm-ühes kohvi ning ei pruugigi teada, kuidas tema enda kohv maitseb. Tema kohvioad võistlevad aga börsil, olles võrdsel pulgal näiteks naftaga, kuid börsihind ei ole seotud kohvi kvaliteedi või maitsega.

Poelettidel olevatele kohvisortidele kleebitakse tihti pealt silt „fair trade“, ent näiteks Coffee People on üks neist, kes eelistab läbipaistvust ehk direct trade’i. Esimesel juhul tingib kohvi hinna farmeri jaoks börs. Alas loob võrdluse veini tootmisega: näiteks korjatakse kokku kõik maailma viinamarjad ning kaubeldakse börsil. Tootjad ostavad marjad kokku ning panevad pudelisse. Kes hindab brändi kõrgemalt, paneb veini müüki kallimalt, kes madalamalt, müüb odavamalt. Sisu aga on sama. Nii töötab ka kohvikaubandus. Direct trade seevastu tagab, et kõik lülid võrgustikus saavad õiglase tasu ning farmergi proovida, kuidas tema toodang maitseb.

„Farmeri elu muutub mõtestatuks pärast meie külaskäiku. Enne ta korjas marjad kõik ühte kohta, kuid näitame talle, milliseid marju ta korjama peaks ja kuidas,“ sõnab Alas, et kuigi Coffee People saab eraldi sortimendi, läheb ülejäänu, mille seas ka tooreid ja defektseid ube, siiski suurtele tootjatele. „Kui sortiment on meieni jõudnud, röstime selle ära ja saadame farmerile proovimiseks väikese paki, seega ta saab esimest korda elus ka ise oma kohvi proovida – nad on väga üllatunud,“ muigab Alas.

Los Angelese (Colombia) farmer koos Coffee People’i kohvipakiga.
Foto: Erakogu

Korralik kontor vajab kvaliteetset kohvi

Kadrioru Gourmet Coffee kohvikust-röstlast kaheksa aastaga osaliselt juba ka rahvusvaheliseks kasvanud Coffee People OÜ jõuabki klientideni enamasti tänu suusõnalise kiituse ja kvaliteetsete toodetega – kes proovinud, see enam muud ei soovi. Nende juures on cupping’ul ehk kohvi maitsmisel käinud sadu huvilisi. Selle käigus on osalejal võimalik aimu saada sellest, kuivõrd erinevaid kohvi maitseid on olemas, mida kohvi juures hinnatakse ning kust kohviuba pärineb. Saadav elamus võib esialgu tunduda üllatav, kuna ühtlase kvaliteediga kohvi juues ei oska puudust tunda maitsenüanssidest: mesine, jõhvikane, vaarikane …

Kui ettevõttes ei suudeta valida, millise jõudlusega või millist kohvimasinat valida, ollakse Coffee People’is igati nõu ja jõuga abiks.

„Tore oleks ennast esmalt kurssi viia erinevate kohvi valmistusviisidega. Jura tüüpi automaatne masin on üks võimalustest, 90% juhtudest see ongi (kontorisse) sobivaim. Kui tahetakse piimajooke kiiresti ja nupulevajutusega, siis need täiesti omal kohal,“ sõnab Alas.

Kliendid on avastanud ka Chemexi (sarnaneb filtrikohvile) võlud, näiteks otsustati hiljuti Valges Majas serveerida kohvi just sel meetodil. Chemexiga valmistamine annab kohvile aega ja ruumi – tõmbeaeg on 3,5 minutit. Teinekord soovitakse kruusitäit kohvi, kuid masinad ei ole seadistatud selle järgi: masinast saab 30-100 milliliitrit jooki. Chemexi efektne anum ilmestab kenasti ka koosolekulauda ning avaldab muljet. Sellisel viisil valmistatud kohv on kerge ja klaar. Ettevõtetel soovitabki Alas proovida varieerimist – masin kööginurgas, kust saab nii kohvi kui cappucinot, kuid samas ka võimalus teha kohvi filtri abil.

Stiilne Chemex, mille hiljuti võttis kasutusele ka Valge Maja.
Foto: Katrin Press

Kes end kohvimaailmas koduselt ei tunne, neid ootab Coffee People külla enda Peetris asuvasse kontorisse. „Teeme ekskursiooni, maitsmise ning siis saab kontor mõelda, mis teed pidi minna,“ kinnitab Alas.

Suurematest ettevõtetest on Coffee People’i kutsunud enda üritustele näiteks Swedbank, lausa kaks aastat järjest. Üritusel suudeti teenindada ligi tuhandepealine seltskond. Hiljuti käidi ka Lätis Jurmalas firmaüritusel. Taolised üritused on küll suur ettevõtmine Alase sõnul, ent kõik oleneb nii ajast kui külaliste hulgast. Valmisolek kohvi pakkuma tulla on aga olemas. Kõige paremin on sellest teada anda meili teel, misjärel saadetakse hinnapakkumine.

Coffee People poolt pakutavaga saab ennast kurssi viia näiteks Tallinnas Kadrioru Gourmet Coffee kohvik-röstlas või Kawe Plazas, samuti NOPis, Cupppsis, Blenderis või Ristikheina kohvikus. Neist kohtadest saab kohvi ka kaasa osta. Jaekaubanduses leiab Marju ja Margus Tammiku disainiga pakendeid näiteks mitmetest Selveritest ning Tallinna ja Tartu Kaubamajast. Praegu soovitakse käsi lüüa Dunkeriga, et kohv jõuaks kauplustesse üle Eesti.

Coffee People’i HoReCa sari, mille eest võidetud kahel korral ka pakendidisaini auhind. Pakendi disaini autoreiks Marju ja Margus Tammik. Pakenditel on muu hulgas kirjas, kust uba pärineb, farmi ja farmeri nimi, päritoluriik ning maitseomadused.
Foto: Rasmus Jurkatam

Coffee People ei piirdu siiski üksnes Eestiga. Nende toodete vastu tuntakse huvi ka mujalt: Taanist, Leedust, Poolast, Liibanonist ning isegi Araabia Ühendemiraatidest. Viimases valis 30 kohvikust koosnev kett välja just Coffee People’i kohvi, mida oma kohvikuis pakkuda.

Lisainfo:

Coffee People

e-mail: [email protected]

tel +372 515 9204

Facebook

Stiilne Chemex, mille hiljuti võttis kasutusele ka Valge Maja.
Foto: Katrin Press
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700