29. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tunnis katsub inimene keskmiselt oma nägu viis-kuus korda, see aga võimaldab bakterite sattumist limaskestale ja sealt edasi organismi. Kaks aastat tagasi Suurbritannias tehtud uurimuse kohaselt leidub inimese kätel rohkem baktereid kui eskalaatoritel, pargipinkidel või isegi ostukeskuses. Enne tööle või koju jõudmist puutuvad käed kokku eri pindadega, nagu käsipuud, autorool, kütusepump tanklas, sularaha või liftinupud, mida katsuvad päevas sajad või tuhanded inimesed, kellest paljud suure tõenäosusega erinevate viirushaiguste levitajad.

Samast uurimusest nähtus ka, et vaid iga kaheksas inimene peseb käsi pärast nende pindadega kokku puutumist ja enne sööma asumist. See aga tähendab, et suur osa baktereist jõuab kätelt toidu kaudu meie organismi. Kui koju jõudes üldiselt käsi pestakse, siis tööl hügieen unustatakse – võetakse kohv, avatakse arvuti või tervitatakse kolleege. Nii levivadki erinevad bakterid just töökohas, kuniks nõrgema immuunsüsteemiga inimesed haigestuvad.

Kui käsi pesta ei saa, vali desinfitseerija

Mitmed erinevad uurimused on tuvastanud, et kuigi inimesed üritavad üldjuhul vältida saastunud või räpaseid avalikke pindu, näiteks istmed ühistranspordis või lauad söögikohas, leiab rohkem kahjulikke baktereid hoopis kätelt. Nelja aasta taguse Suurbritannia uurimuse järel teatati, et räpaste avalike pindade asemel tasuks rohkem tähelepanu pöörata käte hügieenile, kuni 26 protsendi inimeste kätelt leiti fekaalse päritoluga baktereid.

Ekspertide hinnangul võib käte pesemine seebi ja puhta veega vähendada bakterite hulka kümnekordselt. Bakterid võivad inimese kätel elada tunde, juhul kui ei kasutata desinfitseerimisvahendit või pesta käsi. Mida soojemaks ilm läheb, seda suurem kasvulava on bakteritel ning seda olulisemaks muutub ka käte hügieeni eest hoolitsemine.

Üldiselt tuleks käsi pesta iga nelja tunni järel, kuid sageli ei ole vajalikus olukorras käepärast vett või seepi, mistõttu tulevad appi käte desinfitseerijad, nagu Sanitelle tooted, mis hävitavad 99,9% kõige sagedamini esinevatest bakteritest, sh multiresistentsed bakterid (MRSA ja VRE), tuberkuloosi, viirused (sealhulgas HIV, herpes, RSV, rinoviirus, vaktsiinia, gripi, hepatiidi, ebola jne) ning seenhaigused. Toodete peamiseks toimeaineks on etanool – efektiivne looduslik antiseptik –, mis ärritab nahka vähem kui isopropanool või n-propanool, mida osad turul olevad desinfitseerijad sisaldavad.

Kuigi vesi ja seep teevad enamasti töö käte puhastamisel, on näiteks avalikes kohtades olevatel kraanidel, ukselinkidel või lülititel rohkelt baktereid, mis tähendab, et isegi kui käed on pestud, kattuvad käed nendega kokkupuutel taas bakteritega.

Tervemad töötajad, tõhusamad tulemused

Tööandja jaoks olulisim on peatada väljast tulevate viiruskollete levik töökohal, mistõttu tuleks tööle jõudes esimese asjana pesta või desinfitseerida käed. Üha levinum on desinfitseerija paigutamine kontorisse või tööruumidesse sissekäigu juurde, et käed kiiresti ja lihtsalt puhtaks teha. Kui seda teha ei soovita, leidub väiksemaid dosaatoreid, mida asetada tualettruumidesse, köögi- või puhkenurka. Oluline on, et desinfitseerija asuks paigas, mida töötajad päevas korduvalt kasutavad.

Keskmine kontoritöötaja puutub päevas kokku hinnanguliselt kümne miljoni bakteriga, mille sekka kuulub näiteks kolibakter (põhjustab kõhuvalu ja oksendamist). Ka peamised külmetushaigused tulenevad kontaktist teiste inimeste käte või pindadega, mida viirust kandvad käed on puudutanud. Korralik kätehügieen töökohal on üks parimaid viise olla tervem ning tagada produktiivsus tööl, kuna terve inimene jõuab rohkem ning ka tulemused parenevad.

Desinfitseerijatel on vahe

Kaubanduses on saadaval väga erinevaid käte desinfitseerijaid. Desinfitseerija valikul tasub esmalt jälgida, et toode on registreeritud Terviseametis, millest annab märku tootel olev biotsiidi registreerimisnumber. See näitab, et tegemist on legaalse tootega, mis on Eesti turule lubatud. Ühtlasi tasub vaadata, kas toode on laboratoorselt testitud ja omab vastavaid sertifikaate, näiteks EN 1040:2005 või EN 1275:2005, mis kinnitavad toote tõhusust erinevate bakterite ja seenhaiguste osas.

Lisaks on kindlasti väga oluline toote kasutamise lihtsus: kas see määrib, jätab käed ebameeldivalt lõhnama, käed kleepuma või mitte, kas pudeli kork on kvaliteetne, et pudel juhuslikult kotis ei avaneks jne.

Sobivaima desinfitseerimisvahendi leiad meelepärasel kujul koju, kontorisse või avalikule üritusele. Sanitelle valikust leiad vahendeid nii geeli kui spreina, eri lõhnades ja suurustes – parima leiad proovides, kõik tooted jätavad käed pehmeks ja värskeks ning ka esialgu pelutav etanoolilõhn kaob kätelt kiiresti, asendudes meeldiva lõhnaga. Vajadusel on Sanitelle saadaval ka lõhnatuna, kui seda eelistate.

Sobivaima desinfitseerimisvahendi leiad meelepärasel kujul koju, kontorisse või avalikule üritusele Sanitelle toodete hulgast SIIT.