19. aprill 2003
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veregrupidieet I osa

Veregrupidieediga on tegelikult nõnda, et on inimesi, kes ei soovita selle järgi oma toitumist seada ja inimesi, kes sellesse täielikult usuvad. Delfi naistelehes kirjutab üks naine, et tema tuttavat häirisid pikka aega seedimisprobleemid, mida arstid ei suutnud ravida. Paranemine toimus just tänu veregrupidieedile. Muidugi võib selle paranemise kirjutada selle arvele, et inimene ehk muutis oma toitumisharjumusi tervislikumaks, sest kui sa enne oled vaid liha vitsutanud ja nüüd juur- ja puuvilja lisaks sööd, oled kindlasti oma keha tervisele suunanud.Kaalujälgijate juht Anne Piirsalu arvab, et ainuõige on toituda Kaalujälgijate toitumisjuhiste järgi, sest need on paindlikud. Veregrupidieedi kohta ütleb ta, et praktilises elus on väga raske toituda pikka aega nende nõuannete järgi. Samas usub ta, et paljud inimesed juba alateadlikult söövad ja valivad toitu selle järgi, mis neile sobib.

Eesti toitumisteaduse Seltsi president Mai Maser kinnitab, et teema on intrigeeriv, kuid selgitus toitumisteadusele lihtne. Ta ütleb, et söömine peab olema lihtne ja loomulik tegevus, kuhu juurde kuuluvad põhitõed, mis on iseenesest loogilised ja terve mõistusega hoomatavad. Kui inimene tahab enamat (näiteks tippspordis), ei ole võimalik ilma biokeemiata hakkama saada. üsna kindel on see, et Mai Maser on skeptiline selle dieedi suhtes, ta kinnitab, et ta ei ole seda ise kellelegi soovitanud, ega kavatsegi. Ta kirjutab: "Mulle meenub, et vist on ka abiellumist soovitatud teatud veregruppe arvestavalt! (Meditsiin on hädas ainult RH (reesus) faktori sobimatusega!). Pole aga kuulnud, et elus keegi seda jälgiks." Lõpetuseks arvab ta, et need soovitused meenutavad talle horoskoopi.

Tartu ülikooli Kliinikumi toitlustusteenistuse arst-dietoloog Liidia Kiisk nendib ka, et ei ole seda soovitanud. Küll aga on küsinud nõustamisel toitumisharjumuste kohta, kuid ei ole sellist 4 veregruppi eristavat seost tunnetanud. Liidia Kiisk: "Suhtun äärmise ettevaatlikkusega sellistesse teooriatesse, millede kohta ei ole täpset teaduspõhist kinnitust. Oli aeg, kui räägiti, et maohaavand esineb vaid teatud veregrupiga inimestel, kuid siis selgus 1993. aastal, et maohaavandi tekke põhjuseks peetakse hoopis mikroobi nn. Helicobacter pylorit".Dieetarst soovitab kõigile mitte hakata raamat käes ranget dieeti pidama, vaid toituda tervisliku toitumise soovituste kohaselt, vastavalt maitsele ja isikupärasele toitumisharjumusele. Muidugi ei pea sööma neid toite, mis tõesti on vastumeelsed ja ei tekita isu! Kahjulik on süüa pidevalt suurtes kogustes ja valesti, mis kurnab immuunsüsteemi ja organismi ainevahetus. Jälgima peaks oma ainevahetuse tüüpi, mitte veregruppi! Toiduaineid võib liigitada ideaalseteks, ebasoovitatavateks ja neutraalseteks - põhjendatult ravitoitlustamise seisukohast lähtudes, kuid ka siis ainult lühiajaliselt!Mai Maser lisab, et igaühel on vabadus teha seda, mida ta soovib. Tähtsaks peab ta seda, et rohkem ja erinevat kirjandust loetakse selle kohta, mida tehakse. Samuti soovitab ta konsulteerida perearstiga.

Veregrupidieedi olemus, igale veregrupile sobivad, ebasobivad ja neutraalsed toiduained

Las siis igaüks otsustab ja usub ise ning seetõttu alljärgnevalt ongi lahti mõtestatud veregrupidieedi olemus, igale veregrupile sobivad, ebasobivad ja neutraalsed toiduained.

Väidetavalt mõjub veregrupidieet kümnest inimesest üheksal ning seda kiirem ja suurem on mõju, mida raskem probleem. Veregrupidieedi kasuks räägib see, et ta arvestab individuaalseid eripärasid. Toitumisteaduse Seltsi president arvab, et individuaalsus on kindlasti siin teaduse juures oluline ja seda tuleb arvestada, sest ainult nii on võimalik ratsionaalset toitumist mikro- ja makrotoitainete ala- või ületarbimist (ka omastamishäireid jm aspekte) hinnata. Ta arvab, et veregrupidieedis ei tehta seda kindlasti piisavalt.

Liidia Kiisk arvab samuti, et see pole päris nii. ABO- süsteemis räägitakse ainult neljast vererühmast, kuid on olemas väga palju alarühmasid, sest punaliblede biomembraanide strukturaalne ehitus on väga erinev eri inimestel ja peale punaliblede on olemas ka lümfotsüüdid, trombotsüüdid, epiteelirakud - kõik nad on olulised verekomponendid. "Individuaalseid soovitusi saab jagada ainult arst oma patsiendiga suheldes. Individuaalseid dieedisoovitusi ei saa omavahel võrrelda, nii nagu iga inimene on unikaalne ja kordumatu kogu oma täiuslikkuses. Dietoloogias kehtivad üldised tõekspidamised, kuid individuaalsus jääb. Seepärast ma ei nimetaks veregrupidieete individuaalseteks. Ei saa olla eliit- veregruppi, nagu väidetakse eesti keelde tõlgitud kirjanduses."

Raamatud veregrupidieedist kirjutavad, et toimub vere ja tarbitud toidu vahel keemiline reaktsioon, mille tulemuseks on lektiinid. Kõige rohkem teevad kahju veregruppi aglutineerivad lektiinid, mis on mürgised. Peatuum on selles, et ühed toiduained täiendavad kindlaid veregruppe, teised aga mõjuvad nendele veregruppidele vastandlikult ja nõrgestavalt. Toiduained jagatakse selle dieedi puhul teie veregrupile kasulikuks - toimib organismis nagu ravim, neutraalseks - mõjub nagu toit, mis tasakaalustab ja aitab tervislikuks toituda ja välditav - mõjub nagu mürk ja selle tarbimist tuleks tõsiselt piirata. Selle kogutulemusena on kergem luua võimalik tasakaal oma immuun- ja seedesüsteemis.

Toitumissoovitused veregruppide järgi

Veregrupid on O, A, B, AB ja toitumissoovitused on tehtud liha, mereandide, piimatoodete, rasvade, seemnete, kaunviljade, teraviljade, leibade, sõmertoitude, aedviljade, puuviljade, mahlade, maitseainete, lisandite ja erinevate jookide kohta. Järgnevalt on lühidalt tehtud kokkuvõte iga veregrupi toitumissoovituste kohta lähtudes eelnevalt välja toodud jaotusest. Üksikasjalikku toitude nimekirja vaata SIIT.

0 tüüp - uurimused näitavad, et tegemist on jonnaka ja tugeva immuunsüsteemiga ning jõulise seedetraktiga. Samuti iseloomustab seda erakordselt kõrge maohappe sisaldus, mis võimaldab liha kergesti seedida ja omistada toitaineid.

Kui kuulute 0 tüüpi, reageerite kõige paremini proteiinirikkale toidule, mis sisaldab liha, kodulinde, kala ning mitmekesist puu- ja aedvilja. Sobimatud on teraviljad, kaunviljad ja piimatooted.

A tüüp - kõige parem on taimetoitlase dieet, ehk siis sojatooted, oad ja muud kaunviljad, teraviljad, aed- ja puuviljad ning vähesel hulgal kala.

B tüüp - teie dieet võib sisaldada niihästi ulukiliha, koduloomade liha, kuid vältima peaks siiski kanaliha. Erinevalt 0 ja A tüübile mõjuvad B tüübile soodsalt piimatooted. Mõned teraviljad, oad ja kaunviljad võivad B tüübile probleeme tekitada, kuid hästi sobib laialdane valik aed- ja puuvilju.

AB tüüp - võib süüa enamikku toiduaineid, mis sobivad A ja B veregrupile, kuid tagasihoidlikult tuleb tarbida liha ja piima, põhiliselt sobib toiduks lihatu toit.

üldiselt käib iga tüübi kohta see, et iga päev tuleb süüa kolm kuni viis portsjonit puu- ja aedvilja, kaks-kolm portsjonit valku - piimatooted, liha, kodulinnud, kala, kaunviljad, muna ja pähklid ning liha. O tüüp võiks kasutada tähtsama proteiiniallikana liha, vähemal määral võiks lahjat liha tarbida ka B tüüp.

LIHA

Kui O tüüp filosoofiliste probleemide tõttu ei soovi liha tarbida, soovitatakse see asendada taimega Coleus forskolii kombinatsioonis kalaga. Kui te olete lihtsalt vältinud lihavaba toitu, soovitavad toitumisspetsialistid süüa liha väikeste portsjonitega mitu korda nädalas ja see korralikult läbi närida, mis teeb selle seedimise lihtsamaks.

A tüübil nii ei ole, sest selle veregrupiga inimene edeneb hästi taimsel proteiini sisaldaval toidul, liha seedib ja imendub halvasti. Liha asendavad suurepäraselt mereannid ja tofu. Kuna liha seedub halvasti, suureneb A tüübi organismis seedetoksiinide hulk ning liha ei talletu lihaseid moodustava proteiinina vaid rasvadena. Vahel tarbitav lahja kanaliha on vastuvõetav, kuid seda tuleks toidu valmistamisel kasutada stiilis - pigem lisand kui pearoog.

B tüübile sobivad mitmesugused lihad hästi, täiuslikud on punasekiulised lihad: talle-, lamba-, uluki ja küülikuliha. Kuid vältima peaks kanaliha, kuna see sisaldab sellele tüübile vererakke aglutineerivat lektiini.

AB tüüp võiks lähtuda A grupi soovitusest, asendada liha mereandide ja tofuga, sarnaselt B tüübile võib AB tüüpi organism kohaneda alternatiivse punase lihaga, kuid seda tuleb tarbida väikeste portsjonitena.

KALA

Kala on igale inimesele võimas proteiiniallikas, sisaldades väärtuslikku oomega-3 rasvhapet.

0 tüüp peab tarbima õlirikkaId külmveekalu. Kalaõlil on ka selle grupi puhul eriline tähtsus, kuna teatud verehüübimisfaktorit on siin veregrupis vähe, mis tähendab seda, et veri ei taha eriti hästi hüübida ja seda saab muuta võimekamaks just kala kaudu. Õige on ka see, et kalaõlid toimivad küll ka verd vedeldavalt aga see ei kehti 0-tüübi puhul, seda sellepärast, et 0-tüübi geenid mõjutavad vere tihedust hüübimisfaktorite kaudu. Kala on siin kasulik ka joodiallikana, seda seetõttu, et jood reguleerib kilpnäärme talitust ja 0 tüüp võib selle alla kannatada.

A tüüp võib kala süüa 3-4 korda nädalas täienduseks taimsele proteiinile. Vältida tuleb õrna valgelihalist kala, näiteks nagu lest, heik, need sisaldavad lektiini, mis võib ärritada A-tüübi seedetrakti. Kalaõlid on südamehaigusi vähendava faktoriga, mis muudab kala A-tüübile väga oluliseks.

B tüübile sobib kala hästi, eriti hästi mõjub ookeani õlirikas süvaveekala, nagu näiteks tursk, samuti valgelihaline kala, näiteks lest. Vähke, homaare, krabisid peaks aga B tüüp vältima. Soovitatakse ka lõhe tarbimist, sest lõhemari võib ka sisaldada lektiini, mis aglutineerib B tüübi vererakke.

PIIMATOOTED JA MUNA

0 tüüp võib süüa väikeses koguses piimatooteid ja mõne muna iga nädal, kuid sellel veregrupile on need kehvapoolsed proteiiniallikad. Naised peaksid seega võtma iga päev täiendava koguse kaltsiumi. Juustu tarbimiseks on see tüüp halvasti kohanenud, kuigi muna võib süüa 3-4 korda nädalas.

A tüüp - enamik piimatooteid sellele tüübile ei sobi, kuna see veregrupp tekitab antikehi täispiima põhilise suhkru, D-galaktoosi vastu, mis moodustab B veregrupi antigeene. A tüübi immuunsüsteem tekitab antikehi, et B-taolisi antigeene tagasi tõrjuda ning täispiimatooted on just niisugused. See seletab, miks A-tüüpi inimesed kalduvad piimtoodete söömisel rohkesti lima eritama. Küll aga A tüüp võib taluda väikesi koguseid jogurteid, keefiri ja rasvata hapukoor. Munade piiramine on samuti oluline, munad ei ole A tüübile lihtsalt optimaalne valguallikas.

B tüüp võib täielikult nautida kõiki piimatooteid. B veregrupp peaks ainult vältima teravamaitselisi tugevaid juustusorte, sest need ei ole kergesti seeditavad.

AB tüüp on piimatoodete ja munade suhtes kuskil vahepeal, siiski on täiuslikumad kergemini seeditavad piimatooted, nagu keefir, jogurt ja rasvata hapukoor. Munad on AB tüübile heaks proteiiniallikaks.

ÕLID JA RASVAD

O tüüp võib kasutada õlisid olulise toiteainena, kõige paremini suudab ta omastada linaseemne- ja oliiviõli, mis mõjuvad positiivselt südamele, veresoontele ja vähendavad kolesteroolitaset.

A tüüp vajab korralikuks funktsioneerimiseks oma toidus rasva vähe. Lusikatäis oliivi- või linaseemneõli päevas on kasulik südamele. Seedehäirete vältimiseks peaks hoiduma maisiõlist.

B tüübile on üks supilusikatäis oliiviõli kasulik, vastunäidustatud on aga seesami-, maisi- ja päevalilleõli. Linaseemneõli mõjub aga neutraalselt.

AB tüübile mõjub soodsalt oliiviõli.

PÄHKLID JA SEEMNED

O tüüp ei vaja pähkleid ja seemneid oma toidus, olenemata neist saadava kõrge taimse proteiini pärast. Kaaluvähendamise korral tuleb pähkleid selle veregrupi juures täielikult vältida. Kasulikud on siin vaid kõrvitsaseemned ja kreeka pähklid tsingirikkuse tõttu.

A tüüp vajab pähkleid ja need on talle kasulikud proteiinikoguseandjana. Suurepäraselt sobivad kõrvitsa- ja päevalilleseemned, samuti mandlid ja kreeka pähklid. Kasulik on süüa sellel tüübil maapähkleid, sest need sisaldavad vähivastast lektiini.

B tüübile pähklid ja seemned väga hästi ei sobi, nad võivad selle veregrupiesindaja lausa haigeks teha.

II osas soovitused: oad ja kaunviljad, aedviljad, teraviljad, puuviljad ja marjad, mahlad ja vedelikud, maitseained ja maitsetaimed, vürtsikad lisandid ja taimeteed.

Autor: Piret Birk

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700