Büroo sisustus võib põhjustada stressi ja haigust
Kontorit ehitades peab lisaks proosalisele kütteprobleemile mõtlema ka ventilatsioonile, läbikaalutud valguslahendusele ja viimistlusmaterjalidele, et töötajaid ei hakkaks kimbutama allergiline nohu või tööstress.
Tervishoiuinstituudi vanemassistent
Kontorite füüsilist sisseseadet analüüsides kiidab Soon, et olukord on muutumas töötajasõbralikumaks: "Euroopasse minek on kahtlemata hea, sest normid on rangemad ja tänapäevased ehitusmaterjalid on tervisele ohutumad. Ka lenduvaid materjale kasutatakse vähem."?
Allergikutele on sagedaseks probleemiks kontoritolm, mida ruumides koguvad endasse vaipkatted. "Mõnikord on pilt pealtnäha korras, aga me ei tea, mis vaiba all toimub - seal võib näiteks niiskus olla jne,"? seletab Soon. "Muidugi oleneb tolmu hulk ka koristaja hoolikusest"?.
Töötervishoiu keskuse teabejuht
üha olulisemaks küsimuseks kontori ehituses ongi muutumas ventilatsiooniprobleemid. "Korralik ventilatsioonisüsteem on kallis. See on siiski arenev nähtus, sest muutus aktuaalseks alles seitsmekümnendatel,"? selgitab Soone. "15 aastat tagasi arvati, et hea oleks, kui ühes sekundis tuleks 10 liitrit värsket õhku. Praegu arvatakse, et kogus peaks olema kaks korda suurem. Enam levinud ventilatsioonisüsteemid tekitavad tõmbetuult ja müra. Hea, kui kontoris on olemas nii korralik mehaaniline ventilatsioonisüsteem kui tuulutusvõimalus."?
Ka
Murekohaks on ka niiskusesisaldus ruumis, sest talvel tarbitakse kontoris ülessoojendatud kuiva õhku. Õhuniiskus alla 30% põhjustab halba enesetunnet - nina ja silma limaskesta ärritust. Eva Tammaru sõnul toovad kergendust õhuniisutajad ja konditsioneerid.
Eestimaa valgusevaeses talves on olulised ka kontori valgustusküsimused. "Nii palju, kui päevavalgust on, peaks teda ära kasutama,"? arvab Soon. "Kui töölaud on kontoris akendest kaugel, siis tekib kergemini ka stress, aga paraku tehakse paljudes büroodes ruumipuudusel just siin kompromisse."?
Eva Tammaru selgitab, et töökoha valguse suhtes muutuvad oluliseks ka pealtnäha pisidetailid: "Näiteks valguse peegeldus väsitab inimest, seepärast peaks kontoris vältima väga kiiskavaid toone, ka valget. Arvuti tuleks asetada nõnda, et päikesevalgus ei langeks otse arvutile, sest see väsitab silmi. Kontori interjöör - seinad, lagi ja mööbel - võiksid olla matid."?
Oluline töösaavutust määrav tegur on ka müra. "Probleemne on siin kontorite vali sundventilatsioon,"? osutab Eva Tammaru probleemile, "aga isegi arvuti võib tekitada ebamugavustunnet."? Argo Soone sõnul mõjub nii mõnelegi stressitekitavalt ka avatud kontor: "Eksperimentides osalenud inimesed tegid selles keskkonnas rohkem vigu"?.
Sisekujundaja
Ka ruum võib olla "haige"?
Mõiste "haigusttekitava hoone sündroom"? tähendab, et inimestel tekivad haigusnähud, kuna nad on tundlikud hoone ehituses kasutatud materjalide või hoone õhu vastu.
Haige ruumi sündroom võib olla olemas, kui töötajad kurdavad akuutseid probleeme, näiteks peavalu, kuiv köha, nohu, nahaärritus, kontsentreerumisraskused vms. Kaebuste põhjus pole teada ja enamik sümptomeid kaovad peagi pärast hoonest väljumist. Sümptomid võimenduvad uuesti hoones:
- gaasilised lisandid ruumi õhus (keemilised ained polümeersetest ehitus- ja viimistlusmaterjalidest, mööblist ning puhastus- ja pesuvahenditest, bioaerosoolid),- hallitusseened ja nende laguproduktid,- kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmed,- õhu temperatuur ja niiskus,- müra,- valgustus,- ruumis viibivate inimeste tegevus ja nende tervislik seisund,
- ruumide ülekoormatus jms.
Alllikas: Leena Albrecht
