Autor: Taimi Elenurm • 29. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Assotsiatsiooni 14. kongressil olid läbivateks teemadeks heaolu tööl ning kuidas olla tööl õnnelikum.

Kõneldi päeva alguse positiivsete emotsioonide mõjust: hommikune head tuju loov seik parandab igapäevaste asjadega toimetulekut ja tõstab pühendumist. Halvasti alanud tööhommik viib rõõmu päevast ja teeb töö raskeks.

Kongressil kõneldi ka tööalaste nõudmiste ja tööks vajalike ressursside tasakaalust ning selle otsingu varjukülgedest. Kes on ületöötanud või -väsinud, see otsib õnnetunnet kergesti kättesaadavast naudingulisest käitumisest - sööb palju ja magusat, lohutab end alkoholi ja muude sõltuvusainetega. Tasakaalu tagasi saada näib lihtne - naudinguline käitumine tuleks asendada tasakaalu toetava keskkonnaga. Väga hõivatud ja tööga koormatud inimese päästab ülekurnatusest tööandja tarkus tema tööjõudu taastada - nii tervisliku toidu ja liikumise ning lõõgastumise võimaluste loomine töökohas kui ka puhkuse võimaldamine. Mitte asjata pole sakslased oma kontoritesse ja tehastesse teinud puhketubasid, kus saab lõunatunnil soovi korral isegi väikese uinaku teha.

Mitmete uuringutega on tõestatud ikka üht ja sama: puhkuselt tulnud töötaja on produktiivsem, vähem vastuvõtlik stressile, ta heaolu ja enesetunne on paremad, ta on töökaaslaste vastu heatahtlikum ja vähem konfliktialdis. Seda arvesse võttes ja teades on tehtud ka seadused: tööandjal on kohustus töötaja ettenähtud ajal puhkama saata ning töötajal on kohustus oma puhkus igal aastal välja võtta - et rikkust ja edu taga ajaval inimesel mitte lasta end ise tööga tappa.

Mida tänavuse suvega peale hakata, et see majandussurutise ja töökoha kaotuse hirmu tõttu luhta ei läheks?

Südasuve võib võrrelda hommikuga, mis juhatab sisse sügisel tuure koguva tööaasta. Kui suvi läheb hästi, siis jagub head tunnet terveks aastaringiks. Kuni järgmise puhkuseni. Kuni järgmise pika ja valge ajani. Sest suve pikad ja valged päevad on nagu määratud rõõmu ja heaolu kogemiseks, et seda järgnevasse aastaringi kaasa koguda. Päike on kesksuviselt kõrgel. Meenutagem koolivaheaegu, mil suvi tundus igavene. Kui palju põnevaid ja erilisi tegevusi mahtus igasse päeva! Iga hommik algas nagu uuestisünd ning päeva lõpuks olid kogunud rikkaliku saagi uusi muljeid. Päev kinkis kohustustest vabanenule tema enda poolt valitud tegevusi: said asuda tegutsema omatahtsi, mõtlemata sellele, millise tulemuseni pead õhtuks jõudma. Jõudsid õhtusse muljetega, mille hulgas olid avastused asjadest ja asjaoludest, mida otsima minna sa polnudki planeerinud. Uut hommikut alustasid uuteks üllatusteks avatud meeltega.

Suvi pakub endiselt sama - päevad on nii pikad ja valged, et näib nagu mahuks nende sisse märksa enam kui teistel aastaaegadel. Valget aega, mis kingib võimalusi olla ja tulla millal ning kuidas tahes on külluslikult. See annab töödele ja tegemistele teise rütmi ja tähenduse.

On ümberhindamiste aeg. Tähtis on leida uus tasakaal, mille tulemused pole ette planeeritud, vaid sisaldavad üllatavaid avastusi. Räägitagu majandusest mida tahes, tähtis on inimene ja inimlikkus, tema sisemine rahu, töö-, pere- ja isikliku elu tasakaal. Tähtis on keskkond, mis toidab, katab ja kasvatab. Oluline on hoida elukeskkonda ja tähtis on hoida keskkond elus - et jääda terveks nii kehalt, vaimult kui ka hingelt.