Autorid: Meeli Miidla-Vanatalu, Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsioon, peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal • 14. juuli 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töötajale tööajast vaba aega

Juuli alguses jõustunud uus töölepingu seadus kohustab tööandjat võimaldama töötajale tööajast vaba aega.

Vaba aega peab tööandja võimaldama kahel juhul. Esiteks peab tööandja võimaldama töötajale vaba aega töötaja isikust tuleneval põhjusel, milleks võib olla näiteks töötaja osalemine lapse lasteaiapeol või kodus torumehe ootamiseks. Teiseks peab tööandja võimaldama töötajale vaba aega töö otsimiseks, juhul kui töölepingu ülesütlemine toimub tööandja algatusel erakorralistel põhjustel.

Vaba aja küsimisel tööajast ja selle võimaldamisel lähtuvad töösuhte pooled, tööandja ja töötaja, mõistlikkuse ja hea tahte põhimõtetest ning arvestavad teise poole huvidega. Mõistliku aja mõiste sisustavad tööandja ja töötaja igat juhtumit eraldi hinnates, kuid vajaduse korral peab töötaja suutma tõendada, et ta kasutas tööandja võimaldatud aega otstarbekohaselt.

Vaba aja kasutamiseks vajab töötaja nõusolekut

Töötajal ei ole õigust tööandja nõusolekut saamata töölt lahkuda. Tööajast vaba aja võimaldamisel maksab tööandja töötajale keskmist palka.

Töötutoetusest ja töötuskindlustushüvitisest

Uue töölepingu seaduse vajaduse peamisteks põhjendusteks on olnud töösuhete paindlikkuse tagamine, mis väljendub tööandjale töölepingute lihtsamas lõpetamises, ja töötaja majanduslik kaitstus tööotsingu ajal, mis peab väljenduma töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise maksmises töötuna arvele võetud isikule ning aktiivsetes tööturumeetmetes. Töötule makstakse esimesed 100 päeva 50% ja edasi 40% varasemast ühe kuu keskmisest sissetulekust, kuid seda vaid juhul, kui töösuhe ei ole lõppenud töötaja algatusel, poolte kokkuleppel või töötaja käitumisest tingitud põhjustel. Töötutoetuse osas muudatusi käesoleval aastal ette nähtud ei ole, töötutoetuse määr on 2009. aastal 32 krooni ja 90 senti päevas, mis on ligikaudu 1000 krooni kuus.

Töötutoetust saavad isikud, kes on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või omavad võrdsustatud staaži (näiteks lapse hooldamise aeg, ajateenistuses viibimise aeg jmt) ja kel ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele.

Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Sekretäri uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Cätlin PuhkanSekretär.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700