10. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi võrdne kohtlemine on kirjas juba põhiseaduses, on seal sätestatu liialt üldine ning ei suuda inimestele piisava konkreetsusega juhiseid anda. Lisaks aitab võrdse kohtlemise seadus pöörata sellele küsimusele vajalikku tähelepanu.

Diskrimineerimine on see, kui inimest hinnatakse kriteeriumide alusel, mis konkreetses olukorras ei oma tegelikult tähtsust. Tihti on tegemist tunnustega, mida inimene ise muuta ei saa nagu rass või rahvus, kuid mitte ainult. Võrdse kohtlemise seadusega on keelatud inimese hindamise ka tema veendumuste, usu ja organisatsioonilise liikmelisuse põhjal. Need on alused, mis ei tohiks erinevates elusituatsioonides – olgu siis tööl või teenindussfääris –määravaks olla. 

Siiski peab märkima, et võrdse kohtlemise seaduses väljatoodud diskrimineerimise tunnuste loetelu ei ole lõplik. Näiteks ei tooda välja laste olemasolu, sõjaväekohustuse läbimist või perekondlikku seisu. Samas ei tohi tulenevalt põhiseaduses sätestatud üldisele diskrimineerimise keelule ka nende tunnuste alusel inimese suhtes otsuseid langetada. Seda seetõttu, et need ei ole kriteeriumid, mis määravad inimese oskuse või suutlikkuse konkreetset tööd teha.

Eestis on üheks põhiliseks diskrimineerimise aluseks olnud siiamaani isiku emakeel. Siiski ei saa nõuda, et inimese emakeel oleks eesti keel. Kui tema eesti keele oskus on piisav, siis tema rahvuslik, etniline või keeleline päritolu enam tähtsust ei oma ning tema kõrvale jätmine nendel alustel on lubamatu. Näiteks ei pea eesti keele õpetajaks võetav isik riigikeelt tingimata rääkima emakeelena ega olema etniline eestlane kui ta suudab eesti keelt õpetada edukalt. 

Eelarvamused on ohtlikud

Diskrimineerimist on tihti väga raske tuvastada ning see ei pruugi toimuda teadlikult. Seaduste tasandil Eestis ebavõrdset kohtlemist ei toimu, kõik seadused on rahvus-neutraalsed. Oluline on aga inimene versus inimene tasand, kus määravaks võivad saada eelarvamused ning kujutluspilt mingist inimgrupist või rahvusest. Kui raviasutuses selgub, et meid teenindab vene päritolu arst, siis võib tekkida kujutluspilt eesti keelt mitte oskavast inimesest, kes ei saa meie hädadest aru. Tegelikult ei pruugi see nii olla. Meil on paljude rahvuste kohta oma kindel arusaam, mis reeglina põhineb siiski väga suurtel üldistustel. Peame mõistma, et oluline on indiviid ja tema tööoskused ja kogemus ning mitte tingimata tema päritolu.

Tööle võtmisel või muudes olukordades peame tegema teatud valikuid. See ei tähenda kohe diskrimineerimist. Kui valime kogemustega arsti, kes on meid ka varem aidanud, siis ei ole me kedagi diskrimineerinud. Oskused, teadmised, varasem kogemus ning haridustase on mõned neist kriteeriumitest, mille põhjal otsuse langetamine toimuma peaks. Sellisel juhul oleme kohelnud inimesi võrdselt lähtuvalt objektiivsetest asjaoludest.

Erijuhtumid ja inimeste kaitse

Väga spetsiifilistel juhtudel tohib inimeste vahel valikut teha aga ka neid tunnuseid arvestades, mis tavaliselt valiku aluseks olla ei või. Kuid sellisel juhul peab valiku tegemine tulenema konkreetse töö iseloomust. See on paljuski seotud teatri- ja filmirollidega, aga ka näiteks usulisse organisatsiooni tööle kandideerides. Samamoodi võib naine paluda, et teda kontrollib naissoost naistearst.

Kui on siiski tekkinud kahtlus, et teie või teie tuttava päritolu, veendumused või organisatsiooniline liikmelisus on olnud aluseks kõrvale jätmisele, olukorras, kus need ei oleks tohtinud olla määravaks, siis tagab seadus vajaliku abi.

Üheks võimaluseks on kindlasti kohtu poole pöördumine, kuid kasutada saab ka mitmete teiste asutuste abi, mis oma nõuga abivajajat igati aidata püüavad. Neilt saab paluda ka arvamust, kas konkreetse juhtumiga on põhjust pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole.

Multikultuursus on osa tänapäeva maailmast ja see ei ole kindlasti midagi negatiivset, millest peaksime hoiduma. Paljud eestlased lähevad mujale õnne otsima ning loodavad, et neid koheldakse seal teistega võrdselt. Seda loodavad ka siia tulevad ja siin elavad mitte-eestlased. Tutvuge võrdse kohtlemise seadusega ja arvestage otsuste tegemisel inimese pädevuse, mitte tema rahvusega.

Autor: Marianne Meiorg, Lemmi Kann