17. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teemaks olid konverentsil põhjamaade loovad lahendused.

Juhtivatel kohtadel naised on ka Eestis pigem haruldus. See on niivõrd ebatavaline juhtum, et on tehtud tähelepanekuid, et naisjuhte intervjueerides tavaliselt küsib ajakirjanik ühe põhiküsimusena, kuidas ta on suutnud ühendada lapsed, kodused kohustused ja ettevõtte juhtimise. Kas olete märganud, et selliseid küsimusi küsitaks meesjuhtidelt?

Oleme küll kuulnud, et naisi tuleks rohkem kaasata tööellu ja ettevõtete juhtkondadesse. Miks? Selleks, et oleks võrdsemad tingimused naiste jaoks. Mida aga ettevõte sellest saab? Marit Hoel väidab, et väga palju, eelkõige tekib tugevam alus innovatsiooniks.

Tegelikult ei teki kasu vaid naiste kaasamisest, vaid võimalikult paljude erinevate gruppide (nt välismaalased, noored) kaasamisest. Noorte kaasamisega on probleeme rohkem vanades Euroopa riikides, Eestis on meie erilise ajaloo tõttu noored juhtkondadesse läbi murdnud. Välismaalaste ja naiste osas on esindatus üpris tagasihoidlik. Pigem erandina on Skype näide ettevõttest, kes püüab just erinevate ideede püüdmiseks palgata võimalikult palju välismaalasi. Nende Eesti kontoris töötab inimesi rohkem kui 25 rahvusest.

Kuidas siis aitab eriliste gruppide kaasamine juhtimisse viia innovatsioonini? Kui „vanapoiste klubisse“ kaasatakse keegi erinev, siis tekivad sealt uued ideed, teistsugused vaatenurgad, seatakse küsimärgi alla seni toiminud lahendused jne. Ehk tulemuseks ongi innovatsioon.

Siinjuures ei tohi unustada, et naise või välismaalase kaasamine juhtkonda iseenesest ei muuda midagi. Tähtis ei ole ju sugu või rahvus. Tähtis on eriline taust, teistsugused kogemused ja maailmavaade. Naiste ja välismaalaste kaasamine aga suurendab oluliselt tõenäosust, et ettevõttesse satuvad inimesed, kellel on senisest erinev lähenemine. Erinevate gruppide kaasamine ei ole eesmärk iseeneses, vaid vahend innovatsiooni edendamiseks.

Kuigi ka Norras oli naiste kaasamise ideele palju vastaseid, on aeg näidanud, et see tasus end ära. Marit Hoel väitis, et naiste kaasamise tulemuslikkus on teaduslikult tõestatud. Suurenes ettevõtete käive ja naiste kaasamine mitte ei hirmutanud välisinvestoreid, vaid hoopis meelitas juurde.

Tööandja blogi

Autor: Lemmi Kann, Kaire Lang